Sisukord
Tänane leht
Postimees
28.03.2016
Eesti Mälumäng Peapiiskop: kooseluseaduse konflikt on kunstlik (13) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne TÜ tahab surnukeha õppetööks kasutamise jätta sugulaste otsustada (1) Peapiiskop: kooseluseaduse konflikt on kunstlik Luikede saabumine kuulutab kevade tulekut Maaülikooli külmikus ootab uurimist seitse lõpnuna leitud merikotkast Kas Eestis võib esile kerkida oma kodukootud Donald Trump? (9) Eesti lühiuudised Siim Kallas kandideerib Eesti presidendiks (41) Hololei: Leedu ei saa Rail Balticu kiiruses allahindlust (4) Reidi tee ehitus autoliiklust ei häiri (2) Majandus Börsilangus toob Narva elektrijaamade kohale tumedad pilved (6) Välismaa Brüsseli terror tavalise brüssellase silme läbi Venemaa infosõjaekspert: Süüria kohta saame peagi vastuse Ukrainast (8) Välismaa lühiuudised Araablaste visa võitlus seksuaalse ahistamisega (4) Arvamus Postimees 1996. aastal: tugev kriitika Estonia meeskonna vastu (5) Ülo Tulik: Setomaa Kuningriik väärib oma valda (4) Rannar Raba: nagu tavaliselt Päeva karikatuur Jaak Jõerüüt: rändekriis kestab Euroopas juba mitukümmend aastat ja seda on jälgitud kinnisilmi (31) Juhtkiri: presidendivalimiste hiline stardipauk (7) Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur: terroristid ei vaja pagulaskriisi, et plaanida Euroopas rünnakuid (3) Kultuur Roosa kleit kui vana ja hea Euroopa sümbol Sport Serviti päästis Eesti käsipalli au Spordi lühiuudised Kahtlased mehed, 5000 eurot ja pettuste ennetamine Liiga palju noorust tõi Tartule halvima hooaja Paberitega lumelaudur murrab Sildaru tuules olümpiale (1) Uus põlvkond, vana probleem (1) Elo Luik ja Oxford võidukad, Cambridge'i paat sattus uppumisohtu Tallinn Reidi tee ehitus autoliiklust ei häiri (2) Tarbija Amet: Zinzinol puudub õigus toidulisandeid müüa Tartu Kurikuulsa hruštšovka uuendust takistavad muinsuskaitse nõuded (3) Tartu sulelised loeti kokku Jaan Tooming: looja vastu peab mässama (5) Linastub filme fäärlastest maoorideni Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Peapiiskop: kooseluseaduse konflikt on kunstlik

10 min lugemist
EELK peapiiskop Urmas Viilma. FOTO: Mihkel Maripuu

Aasta algusest kõigi parlamendi erakondadega kohtuv peapiiskop Urmas Viilma on kutsunud oma vestlustes poliitikuid kooseluseaduse puhul aega maha võtma ja uusi lahendusi otsima, et mitte teha haiget inimestele, keda seadus puudutab. Ta tunnustab Vabaerakonda, kelle väljapakutud paarkonnaseadus on vähemalt üks katse ühiskonda lõhki rebivast olukorrast välja tuua. 

Tellijale

Läinud aasta lõpus riigi- ja ühiskonnategelastele peetud advendikõnes ütlesite muu seas, et peame kristlastena kapist välja tulema. Mida te selle all mõtlesite?

Õiguskantsleri büroos oli just äsja töönõupidamine, kus arutati seda sama küsimust, et kui ikkagi uued kultuurid või teiste religioonide esindajad meile siia tulevad, siis mida see meie seadusandluses teeb. Ja sel kohtumisel ma just viitasin ka sellele samale fraasile. Eriti kui vaatame islami kultuuri saabumist meie kultuuriruumi, siis me tunnistame, et see on religioosne. Samal ajal on meil siin õigusruum, mille kohta ütleme, et see on küll välja kasvanud kristlikust taustast, aga me täna ei nimeta teda enam kristlikuks. Me ei ütle, et see on kristliku maailmavaate kehastumine seadusandluses. See on identiteedi küsimus ja ma näen siin kultuuride konflikti ohtu. Religioosse inimese, kristlase või moslemi jaoks on alati tema religioossed põhimõtted ja seadused olulisemad ilmaliku maailma normatiividest. Kui islami usku inimesele öelda, et see siin on kristlus ja kristlik kultuuriruum koos oma kristlike põhimõtete ja väärtustega, siis nad mõistvad meid paremini, kui ütleme, et Eesti on täiesti ilmalik maa, religioossus ja usk on privaatsfääris. Sel juhul ütlevad nad, et ahaa! teil on ju usuvabadus ja te peate arvetama meie usuliste ootuste ja eeldustega. Ja tekib konflikt. Konflikt ei teki sellest, et meie seadusandlus ei ole lähtunud kristlikust taustast, vaid et me ei ütle seda välja. Me ei sõnasta oma identiteeti. Ja see tähendabki, et me peaksime tulema kristlastena kapist välja. Meie koolisüsteemis ei ütle keegi, et see kõik, mis meil on, ongi euroopalik, kristlik eluviis. Me unustame seda öelda.

/.../

Kooseluseadusega läkski ehk halvasti, kuna kas just valetati, aga vähemalt ei räägitud tõtt, miks seda seadust tarvis on.

Jah, aususe küsimus on kõige olulisem selles loos üldse. Iga konflikti puhul eeldame, et osapooled tunnistavad, mida tehti valesti ja millised olid kavatsused. Või siis ütlevadki, et kavatsused olid head, aga läks pahasti. Siis saab edasi minna. Minu mõte ja soov ongi see, et oleks erinevaid lahedusi. Kui miski teeb kellelegi haiget, siis me peame lõpetama haiget tegemise ja peame vaatama, kas on võimalik minna edasi nii, et seda enam ei juhtu. Ma ei arva, et kooseluseadusega lõpuni minek on edasi minek. Sallivuse teema on viinud meid kuhugi, kus oleme toppama jäänud. Sallivus on hakanud tähendama seda, et me peame üksteist välja kannatama. Aga üksteist ei pea välja kannata, vaid armastama. Aga armastuse teemal ei ole ühiskonnas väga kõlapinda.

26.03.2016 29.03.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto