Sisukord
Sport
Postimees
28.03.2016
Eesti Mälumäng Peapiiskop: kooseluseaduse konflikt on kunstlik (13) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne TÜ tahab surnukeha õppetööks kasutamise jätta sugulaste otsustada (1) Peapiiskop: kooseluseaduse konflikt on kunstlik Luikede saabumine kuulutab kevade tulekut Maaülikooli külmikus ootab uurimist seitse lõpnuna leitud merikotkast Kas Eestis võib esile kerkida oma kodukootud Donald Trump? (9) Eesti lühiuudised Siim Kallas kandideerib Eesti presidendiks (41) Hololei: Leedu ei saa Rail Balticu kiiruses allahindlust (4) Reidi tee ehitus autoliiklust ei häiri (2) Majandus Börsilangus toob Narva elektrijaamade kohale tumedad pilved (6) Välismaa Brüsseli terror tavalise brüssellase silme läbi Venemaa infosõjaekspert: Süüria kohta saame peagi vastuse Ukrainast (8) Välismaa lühiuudised Araablaste visa võitlus seksuaalse ahistamisega (4) Arvamus Postimees 1996. aastal: tugev kriitika Estonia meeskonna vastu (5) Ülo Tulik: Setomaa Kuningriik väärib oma valda (4) Rannar Raba: nagu tavaliselt Päeva karikatuur Jaak Jõerüüt: rändekriis kestab Euroopas juba mitukümmend aastat ja seda on jälgitud kinnisilmi (31) Juhtkiri: presidendivalimiste hiline stardipauk (7) Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur: terroristid ei vaja pagulaskriisi, et plaanida Euroopas rünnakuid (3) Kultuur Roosa kleit kui vana ja hea Euroopa sümbol Sport Serviti päästis Eesti käsipalli au Spordi lühiuudised Kahtlased mehed, 5000 eurot ja pettuste ennetamine Liiga palju noorust tõi Tartule halvima hooaja Paberitega lumelaudur murrab Sildaru tuules olümpiale (1) Uus põlvkond, vana probleem (1) Elo Luik ja Oxford võidukad, Cambridge'i paat sattus uppumisohtu Tallinn Reidi tee ehitus autoliiklust ei häiri (2) Tarbija Amet: Zinzinol puudub õigus toidulisandeid müüa Tartu Kurikuulsa hruštšovka uuendust takistavad muinsuskaitse nõuded (3) Tartu sulelised loeti kokku Jaan Tooming: looja vastu peab mässama (5) Linastub filme fäärlastest maoorideni Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Paberitega lumelaudur murrab Sildaru tuules olümpiale

4 min lugemist
Siim Aunisonil on selge siht silme ees: jõuda lumelaua pargisõidus olümpiamängudele. FOTO: Josh Sampiero

Kahe aasta pärast toimuvatele Pyeongchangi olümpiamängudele ette vaadates liiguvad mõtted loomulikult Eesti suurimale medalilootusele Kelly Sildarule, kuid 14-aastase piiga tuules koguvad Eestis hoogu ka teised seni varjus olnud talialad. Lumelaudur Siim Aunison on üks, kes püüab härjal sarvist haarata ja koos Sildaruga Lõuna-Koreasse sõita.

Tellijale

«Kelly on meie spordile nagu jäämurdja. Tema perekond on teinud ära tohutu töö, et freestyle-suusatamine ja lumelauasõit saaksid Eestis arenema hakata,» räägib Aunison. Kui Sildaru ja Aunison peaksid mõlemad Pyeongchangi olümpiale pääsema, siis võisteldakse samal pargisõidu rajal, üks kasutab sõitmiseks suuski, teine lumelauda. Just pargisõit on mõlema sportlase põhiala.

24-aastase Aunisoni teekond spordi juurde erineb Sildaru omast täielikult. Väike Kelly alustas suusatamist sisuliselt siis, kui õppis käima, kuid Aunison tegi lumelauaga tutvust alles 12 aastat tagasi. «Esimest korda sõitsin koos perega Otepääl, kuid mul tuli kõik üsna kiiresti välja. Korralik spordipõhi oli mul all judost: tegelesin sellega pikalt ja käisin ka võistlemas. Sealt pärinevad koordinatsioon, kukkumistehnika ja palju muud.» Aunison tunnistab, et hakkas ka lumelaual üsna ruttu võistlema. «Sain kiiresti aru, et see on minu jaoks sport, mitte lihtsalt hobi,» meenutab ta.

Karm koolipõli Soomes

2007. aastal kuulis ta Soome lumelauakoolist ja pärast Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooli lõpetamist astuski Aunison Sotkamo spordiakadeemiasse, kus õppis aastatel 2008–2012. Sisuliselt sai temast paberitega lumelaudur. «Sisseastumisel kontrolliti lumelauasõitu, üldfüüsilist vormi ja akrobaatilisi oskusi. Lisaks olid intervjuu ja tavaline koolitest,» kirjeldab Aunison. «Seal olid spordi tegemiseks supervõimalused. Kuna kasutada saab sisetingimustes olevat half-pipe’i, treenisime aasta ringi lumel. Lisaks jõusaalid, ujulad, masseerijad, füsioterapeudid, batuudikeskused jne. Seal on spordiküla, kus õpivad korraga väga erinavate alade harrastajad, jäähokist pesapallini.»

Neli aastat spordikoolis olid karmid: trenni tehti tavaliselt kolm korda päevas, kuid selle kõrvalt olid väga tähtsad ka üldised õpitulemused. Aunison tudeeris reaalainete suunal ning suurt rõhku pandi füüsikale, matemaatikale, majandusele ja ärile.

Siim Aunison. Foto: FOTO: Josh Sampiero
26.03.2016 29.03.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto