Sisukord
Eesti
Postimees
28.03.2016
Eesti Mälumäng Peapiiskop: kooseluseaduse konflikt on kunstlik (13) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne TÜ tahab surnukeha õppetööks kasutamise jätta sugulaste otsustada (1) Peapiiskop: kooseluseaduse konflikt on kunstlik Luikede saabumine kuulutab kevade tulekut Maaülikooli külmikus ootab uurimist seitse lõpnuna leitud merikotkast Kas Eestis võib esile kerkida oma kodukootud Donald Trump? (9) Eesti lühiuudised Siim Kallas kandideerib Eesti presidendiks (41) Hololei: Leedu ei saa Rail Balticu kiiruses allahindlust (4) Reidi tee ehitus autoliiklust ei häiri (2) Majandus Börsilangus toob Narva elektrijaamade kohale tumedad pilved (6) Välismaa Brüsseli terror tavalise brüssellase silme läbi Venemaa infosõjaekspert: Süüria kohta saame peagi vastuse Ukrainast (8) Välismaa lühiuudised Araablaste visa võitlus seksuaalse ahistamisega (4) Arvamus Postimees 1996. aastal: tugev kriitika Estonia meeskonna vastu (5) Ülo Tulik: Setomaa Kuningriik väärib oma valda (4) Rannar Raba: nagu tavaliselt Päeva karikatuur Jaak Jõerüüt: rändekriis kestab Euroopas juba mitukümmend aastat ja seda on jälgitud kinnisilmi (31) Juhtkiri: presidendivalimiste hiline stardipauk (7) Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur: terroristid ei vaja pagulaskriisi, et plaanida Euroopas rünnakuid (3) Kultuur Roosa kleit kui vana ja hea Euroopa sümbol Sport Serviti päästis Eesti käsipalli au Spordi lühiuudised Kahtlased mehed, 5000 eurot ja pettuste ennetamine Liiga palju noorust tõi Tartule halvima hooaja Paberitega lumelaudur murrab Sildaru tuules olümpiale (1) Uus põlvkond, vana probleem (1) Elo Luik ja Oxford võidukad, Cambridge'i paat sattus uppumisohtu Tallinn Reidi tee ehitus autoliiklust ei häiri (2) Tarbija Amet: Zinzinol puudub õigus toidulisandeid müüa Tartu Kurikuulsa hruštšovka uuendust takistavad muinsuskaitse nõuded (3) Tartu sulelised loeti kokku Jaan Tooming: looja vastu peab mässama (5) Linastub filme fäärlastest maoorideni Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Peapiiskop: kooseluseaduse konflikt on kunstlik

10 min lugemist
EELK peapiiskop Urmas Viilma kardab, et tõelised probleemid algavad alles siis, kui võõraste kultuuride ja religioonide esindajad Eestisse jõuavad. FOTO: Mihkel Maripuu

Aasta algusest kõigi parlamendi erakondadega kohtuv peapiiskop Urmas Viilma on kutsunud poliitikuid kooseluseaduse asjus aega maha võtma ja uusi lahendusi otsima, et mitte teha haiget inimestele, keda seadus puudutab. Ta tunnustab Vabaerakonda, kelle välja pakutud paarkonnaseadus on vähemalt üks katse ühiskonda lõhki rebivast olukorrast välja tuua.

«Iseenesest on olnud väga meeldiv erakondadega suhelda,» tunnistab Viilma. «Nii väikeses ühiskonnas nagu meil väldiksime väga paljusid probleeme, kui suhtleksime silmas silma. Suhtlusprobleemidest on tekkinud palju vastasseise. Vahel on olnud ka ilmselt taktika mitte kokku saada, sest kardetakse iseennast kaotada. Kiriku asi on näha ühiskonda tervikuna.»

Tellijale

Läinud aasta lõpus riigi- ja ühiskonnategelastele peetud advendikõnes ütlesite muu seas, et peame kristlastena kapist välja tulema. Mida te selle all mõtlesite?

Õiguskantsleri büroos oli äsja olnud töönõupidamine, kus arutati küsimust, mida tähendab meie seadusandlusele, kui uued kultuurid või teiste religioonide esindajad siia tulevad. Sel kohtumisel viitasin ka sellele mõttekäigule. Eriti kui vaatame islami kultuuri saabumist meie kultuuriruumi, siis tunnistame, et see on religioosne. Samal ajal on meil siin õigusruum, mille kohta ütleme, et see on küll välja kasvanud kristlikust taustast, aga me ei nimeta seda enam kristlikuks. Me ei ütle, et see on kristliku maailmavaate kehastumine seadusandluses. See on identiteedi küsimus ja ma näen siin kultuuride konflikti ohtu. Religioosse inimese, kristlase või moslemi jaoks on alati tema religioossed põhimõtted ja seadused olulisemad ilmaliku maailma normatiividest. Kui islamiusku inimesele öelda, et siin on kristlus ja kristlik kultuuriruum koos oma kristlike põhimõtete ja väärtustega, siis nad mõistvad meid paremini, kui ütleme, et Eesti on täiesti ilmalik maa, religioossus ja usk on eraasi. Viimasel juhul ütlevad nad, et ahaa, teil on usuvabadus ja te peate arvestama meie usuliste ootuste ja eeldustega. Ja tekib konflikt. Konflikt ei teki sellest, et meie seadusandlus on lähtunud kristlikust taustast, vaid konflikt tekib sellest, et me ei ütle seda välja. Me ei sõnasta oma identiteeti. See tähendabki, et me peaksime tulema kristlastena kapist välja. Meie koolisüsteemis ei ütle keegi, et kõik, mis meil on, ongi euroopalik, kristlik eluviis. Me unustame seda öelda. 

26.03.2016 29.03.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto