Colombias koidab üle poolesaja aasta rahu

Poolsada aastat kestnud kodusõda on ära väsitanud mõlemad pooled. Cauca departemangu El Palo linnas on müürile kirjutatud «Kahepoolne relvarahu» ning «Aitab sõja jalust ümberasumisest». Cauca on olnud aastaid valitsusvägede ja sõjaväe ning geriljade risttules. Foto: AFP/SCANPIX

Colombias on elatud pool aastat 23. märtsi ootuses, sest siis pidanuks allkirjastatama rahuleping Colombia valitsuse ning riigi suurima ja ühtlasi vanima marksistliku partisanirühmituse FARC vahel. Kuigi 23. märts möödus allkirjadeta, on lootus alles ja sõjale loodetakse punkt panna 30 päeva jooksul.

Leping lõpetaks kolm aastat Kuubal Havannas peetud rahukõnelused ja, mis peamine, 52 aastat kestnud ohvriterohke kodusõja. Rahu FARCiga peetakse Colombia viimase kümnendi suurimaks poliitiliseks saavutuseks, ei vähemaks kui uue ajastu alguseks. Mitte niisama ei rihitud allkirjastamist Obama ajaloolisele Kuuba-visiidile, kus – nagu kuulda – «maeti maha külma sõja viimased jäänukid».

Eestis kõlaksid väljendid «marksistlik relvastatud partisaniliikumine» ja «gerilja» museaalselt sektsioonist «revolutsioonilised kuuekümnendad» – ühel riiulil Che Guevara näolapi ja Kuuba lipuga. Colombias on neil ajalootolmu ja revolutsiooniromantikaga vähe pistmist. FARC ja väiksemad analoogsed rühmitused on kolme põlvkonna jooksul vorminud usinalt (ja tagurlikult) Colombia poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset nägu, tooninud antikangelasena riigi ideoloogiat ning Colombia kuvandit maailmas.