Prantslased mässavad tööreformide vastu

Üle kogu Prantsusmaa avaldati eile tänavatel meelt uute tööturureformide vastu, protestid toimusid sel kuul juba kolmandat korda.

Eilse üleriigilise streigi tõttu oli suletud Eiffeli torn, häiritud rongide sõidugraafik ja kümnete koolide töö, vahendab AFP. Mitmes lennujaamas olid lennud kas tühistatud või edasi lükatud – ka lennujuhid protestisid. 

Märulipolitsei valvas tänavaid ning Nantes’is ja Rennes’is toimusid kokkupõrked protestijatega. Üle riigi oli proteste üle 200 – korraldaja Caroline de Haasi  sõnul 266. Pariisis arreteeriti umbes kümme inimest. Meeleavaldajad kandsid silte «Me tahame paremat» ja «Suur samm 19. sajandi poole».

Valitsus üritab läbi suruda uut tööseadust, mida peetakse ka enne järgmise aasta valimisi viimaseks katseks majandust pisut turgutada. Inimesed pole sellega aga rahul, kuna kardavad, et need lihtsustavad koondamist ning teevad keerukamaks tudengite tööleasumise. Nii ametiühingute kui ka üliõpilaste protestid muutusid möödunud nädalal vägivaldseks.

President François Hollande on aga avaldanud lootust, et mõõdukad reformid võiksid Prantsusmaal aastaid üle kümne protsendi püsinud tööpuudust vähendada.

Praegu võib kohus koondamise keelata juhul, kui emaettevõte, isegi kui see asub välismaal, on kasumis. Pärast reformi saaksid ettevõtted õiguse koondada juhul, kui tellimused on vähenenud vähemalt neli kvartalit, kirjutas Financial Times mõni päev tagas. Inimesed on raevus, kuna näevad selles vallandamise lihtsustumist.

Viimaste plaanide järgi saab tööturu reforme rakendada vaid suurfirmades, mis saaksid õiguse tööaegu muuta ilma sektoriülese kokkuleppeta. Väikestes ja keskmistes ettevõtetes jääks alles standardne 35-tunnine nädal. Samuti on plaanis suurendada oskusteta inimeste õigusi väljaõppele ning rahalist abi noortele. 

Võrreldes Hollande’i algse reformipaktiga on tegu suure tagasiminekuga. Näiteks oli algselt plaanis panna piir vallandamishüvitisele ning lubada kõigis ettevõtetes pikemaid töönädalaid. Reformipakett pidi julgustama ettevõtteid töötajaid palkama. 

Praegu eelistavad tööandjad värvata töötajaid ajutiste lepingutega, sest kardavad, et ei saa majandusolude halvenedes neid enam koondada. Mõistagi mõjub see hävitavalt inimeste kindlustundele, kirjutab Forbes.

Konflikte põhjustavad reformid ka sotsialistliku erakonna sees. Paljud erakonnakaaslased seisavad Hollande’i tööreformide vastu. Financial Timesis astus uuenduste vastu välja ka Prantsuse keskpanga president François Villeroy de Galhau, kelle sõnul õõnestavad need investorite usaldust ning ka nulli lähedal püsivat majanduskasvu. 

Forbes kirjutab, et Prantsusmaa reformide rohkuse põhjus peitub sealses läbirääkimiste süsteemis – ametiühingud hakkavad streikima juba enne kõneluste algust. Nii on tänavatest saanud poliitilise arvamuse väljendamise näitelava. 

Hollande on oma poliitikas viimasel ajal teinud palju järeleandmisi. President taandus ka kolmapäeval, loobudes plaanist võtta süüdimõistetud terroristidelt ära Prantsuse kodakondsus, mis oli osa Pariisi rünnakute järel välja töötatud kavast muuta Prantsusmaa turvalisemaks. President ütles, et nad ei suutnud täpses plaanis omavahel kokku leppida. 

Seotud lood
31.03.2016 02.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto