See oli üks neist väga hõivatud esmaspäevadest: kaks koosolekut, mõned möödunud nädalast üles jäänud asjad, teised uue nädalaga üles tulevad asjad, lisaks peotäis probleeme. Kõik see segatud esmaspäevaste segaste tunnetega: tööl käia on tore küll, aga nädala algus on alati veidi hirmutav; tahaks, et asjad läheks käima, aga et nädala esimene tööpäev ei veniks nii väga pikalt.
Ja siis muidugi veel lapsega õppimine ning igasugune muu kodune pudi-padi: käia toidupoes, helistada emale, otsida üles lapse kaitsesüstimiskaart, parandada mõned pisivigastustega riideesemed, teha koduarvutile tarkvarauuendus. Oeh… Iga asi üksikuna justkui polegi midagi, kuid kokku… oeh.