Sisukord
Arvamus
Postimees
06.04.2016
Eesti Tapal sai mees plahvatuses viga IRL võrukate juht: parteiga vastuollu läinud astugu välja Mälumäng Roolijoodikut hakatakse lugema tahtlikuks tapjaks (30) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Riigikogu toetas samasooliste elamisloa osas seaduse muutmist Politsei püüdis roolis mobiiliga rääkivaid autojuhte Eesti lühiuudised Esikülg 6. aprill Majandus Majanduse lühiuudised Prognoos sunnib valitsust püksirihma pingutama Majanduse lühiuudised Välismaa Prognoos: Venemaa kaitsekulud hakkavad tänavu vähenema Islandi valitsusjuht astus tagasi Välismaa lühiuudised Mossack Fonseca asutaja eitab süüd Uus nimi lekkeskandaalis – Marine Le Pen Arvamus Marti Aavik: info-aatompomm – kes tegi? (9) Arto Aas: vaatame piiridest kaugemale (5) Neeme Raud: Trump – buldooser, ventiil või zombi Artur Talvik: kärame kärajad haldusreformi osaks (4) Postimees 1994. aastal: peaministri kinnitusel on valitsus püüdnud vaid peatada «Rahva Hääle» ärastamist (1) Päeva karikatuur Juhtkiri: karistused pole võluvits (2) Erkki Bahovski: Hollandi referendumid – kurb näide otsedemokraatia miinustest (7) Sport 42-aastane Ole Einar Björndalen sihib järgmist olümpiat Suure korvpallifinaali võti peitub esimestes minutites (1) Spordi lühiuudised Edetabel: kes on Eesti parimad olümpiapiletita sportlased? Tallinn Politsei püüdis roolis mobiiliga rääkivaid autojuhte Tarbija Igaüks saab vaadata oma ravisummasid Nahamädapõletik võib teha palju häda Tartu Põrsast ei leia tikutulegagi Suurde sigalasse jääb vaid puust siga Eesti esimene vinüül tuli ümber teha Vallad andsid Tartule korvi Kuidas linnapreili ja sõdur maale kolisid Noored soovivad sallivamat Eestit (3) Naerumaa ehitus algab südasuvel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Artur Talvik: kärame kärajad haldusreformi osaks

3 min lugemist
Artur Talvik FOTO: «Reporter» / Kanal 2

Sel suvel möödub 800 aastat Henriku Liivimaa kroonikas Raikküla kärajate mainimisest. Osa uurijaid arvab, et tegemist oli kihelkonna või Harjumaa kihelkondade vanemate nõupidamisega, osa lausa, et kogu Eesti maakondade nõupidamisega.

See oli nii tähelepanuväärne sündmus (või sündmuste jada), et isegi kogenud kroonik pidas oluliseks selle mainimist. Ühesõnaga, demokraatia juured on Eestis sügavad.

Nüüd aga on tulnud üks hoog peale, et ka taas õrnalt pead tõstvat rohujuuredemokraatiat soovitakse varajase kasvu faasis maha niita. Selle karmi niiduki nimi on haldusreform ehk täpsemini omavalitsusreform.

Ma ei arva sugugi, et kõik tänased omavalitsused tegutseksid väga demokraatlikult. Vastupidi. Osa on juhitud nagu iidsed vürstiriigid. Aga nüüd on reformidžinn pudelist välja lastud ega ole siin pääsu vürstidel, valimisliitudel ega ka kogukondadel.

Selle reformiga seoses pean kohe mainima, et me Vabaerakonnaga ei ole haldusreformi vastased. Ideaalis saab seda reformi teha nii põhjalikult, et see muudaks kogu Eesti haldamise mentaliteeti. Selle nimel tasuks pingutada. Tänasele eelnõule ja olukorrale pilku peale visates veendume, et see kindlasti nii ei toimi. Peamiste reformiparteide divisjonijuhtidest kalevlillod tegutsevad parteilise toiduahela tugevdamise eesmärgil. Tagatubades lepitakse kokku kombinatsioone, mis viiksid tekkivates omavalitsustes võimuporgandi õigetesse kätesse. Nii vanu kui ka uusi suunajaid üritatakse premeerida eelnõust ettenähtud summadega. Esimesed tõmblused viitavad sellele, et tegelikult on vanad parteid hirmul võimu libisemisest kohalike valimisliitude kätte. Kui siia lisada veel peagi jõustuv topeltmandaadi seadus ehk see, et riigikogu liikmed saavad olla ka vallavolinikud, siis süveneb veendumus, et vaikselt tahetakse vabaneda valimisliitudest.

Suur vald on hea, aga ainult juhul, kui selle eri piirkonnad ka sõna sekka öelda saavad. Valimiskasti taga seda teha pidi väga demokraatlik olema, aga kui siis veendutakse, et volikokku valiti «õigesse» parteisse kuuluvad inimesed keskusest, siis võib üsna kindel olla, et ka kogu tähelepanu ja areng piiruvad keskusega. Parteiline ideoloogia jääb segama kohalike probleemidega tegelemist ja valda premeeritakse keskvalitsuse poolt juhtide õigesse erakonda kuulumise eest projektiliste investeeringurahadega.

Olen palju rääkinud Eesti eri piirkondades pead tõstvatest kogukondadest ja võimu kaugenemisega ehk valdade liitmisega tekib neid kindlasti juurde. Aga kas nende sõna või soove ka kuulda võetakse, selles ei ole ma veendunud. Väikeseks ventiiliks kogukondliku auru väljalaskmiseks on reformijad pakkunud osavalla ideed. Siinkohal tahaks selle põrmustada ja tuletada meelde, et samal põhimõttel on Tallinnas tehtud halduskogud. Kas keegi oskab mulle öelda, mis nendest halduskogudest sõltub? Mitte midagi, on vastus. Seal ei lasta isegi aurul tekkida.

Olgu, põrmustamise asemel võiks osavalla sisu ja selle tekkimise ümber mõtestada.

Meie ettepanekul on ülioluline, et suures vallas on võimalik tekitada kogukondlikud kogud või kärajad. Nimetusel pole tähtsust, tähtis on, et kogukonnad saavad moodustada oma külavanemate kogu, kellel on mandaat, kelle otsuste piirid ja ülesanded on kindlad ja kel on ka eelarvelised vahendid oma otsuste elluviimiseks. Ei mingit administratsiooni ega vallamaja, lihtsalt otsustav kogu, kuhu valitakse esindajad majoritaarselt (võitja võtab kõik). Otsuseid viiks täide n-ö suure valla täitevvõim. Nende piirkondade suurus on kokkuleppeline, aga minimaalne elanike arv peab olema kokku lepitud. Kui on piirkondi, kus selliseid kogukondi ei ole või ei soovita sellist kogu teha, siis ei ole see ka kohustuslik.

Teenused ja nende kvaliteedi tõusu lubatakse. Ma ei saa sellest teenuste jutust aru. Meenub, et meil on kuulus e-riik ja enamik teenuseid on kolinud internetti. Kahjuks on aga uhkelt alanud EstWini projekt, mis lubas kiiret internetti kogu Eestisse, takerdunud mobiilimastide taha ja keskustest kaugemal elavate inimesteni ei ulatu. Selle teenuse kättesaadavuse eest vastutab hoopis keskvalitsus. Siin näen ma küll kohta teenuse parandamiseks.

Lõpetuseks. Riigiklotse peab hakkama laduma alt ülespoole. Praegune reform üritab unustada alumised klotsid ja laiendada hoopis tipu võimu. Selline lähenemine ei too kaasa mentaliteedimuutust, vaid süvendab parteilist toiduahelat ja keskvõimu kontrolli. Omavalitsuste muutmine oma valitsusteks peab toimuma ka maksubaasi ja finantsautonoomia tugevdamise kaudu. Sellest ei julge reformijad praegu üldse rääkida, aga meil on ideid nii tulumaksu kui ka maamaksu osas. Lihtsalt me loodame, et meie ettepanekutega seekord arvestatakse. Huvitav on ka see, et reform ei puuduta Tallinna. Ilmselt on tegemist poliitilise trikiga, et väiksemaid keskerakondlikke vürstiriike reformi rütmis käima saada.

Kui Läti Henrik pärast sellise reformi toimumist Eestisse satuks, saaks ta ilmselt kreepsu. Kuidas on võimalik, et nii vanade demokraatlike kogemustega rahvas on oma vabal tahtel sellest loobumas? mõtleks ta.

Seotud lood
    05.04.2016 07.04.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto