Sisukord
Kultuur
Postimees
09.04.2016
Eesti Tagakülg Täiendus kitsekarjale Mälumäng Riigikogulased on hakanud kuluhüvitist kasutama mõistlikumalt Me saame teada Palju õnne Tallinna volikogu avaldas revisjonikomisjoni esimehele umbusaldust Kliendid kasutavad tankla salvestisi oma töötajate kontrollimiseks (2) Erakoolidele antakse ilmselt üleminekuaasta Eesti Meedia Tartu toimetuste uuele majale pandi nurgakivi Riik soovib laiemat koostööd politsei ja turvafirmade vahel Keskerakonna aukohus Repsi küsimust enam ei aruta Uus põlvkond tõstab pead Postimees rikkus head ajakirjandustava Virmalised värvisid taeva Neeruti mõisa kohal Esikülg 9. aprill Kolm Eestis tegutsevat panka on andmelekke tõttu uurimise all Välismaa 10-11 välismaa graafik Panama paberid: häbi, prestiiž ja terve mõistus Välismaa lühiuudised Cameron tunnistas osalust Panama skandaalis Panama leke Lätis uusi avastusi ei toonud Kadunud valge jope Paavst ei lubanud lahutatutele armulauda Piiskop Jourdan: kirik on välihaigla neile, kes ei ela õpetuse järgi Arvamus Urve Eslas: lahing lugude vahel (10) Jaak Valge: kas okupatsioon muutis meid sovetlikeks? (26) Hans Väre: äralõigatud keelega (1) Juhtkiri: riigikogulaste kuldne antiloop Päeva karikatuur Postimees 1996. aastal: Venemaa tahab Vähit ja Kallast tülli ajada, väidab Laar Vaatleja karjatas: «Näen!» – Sputnikust gagarinomaaniani Karl Reinkubjas: kosmoseunistus tuksub uue revolutsiooni ootuses Kultuur Püüdlus täpsuse poole ühendas Tartu-Moskva koolkonda Tehnokevade digiõis Nädala plaat. Maja tuulisel rannal Hoog sees Jõud ja ilu Esimene Eestis toodetud vinüülplaat Sama, kuid erinev armastus Kuidas saada peksa Boriss Uspenski ajaloosemiootika Pilguheite elu keskpäevaharjalt Sport Spordi lühiuudised Elu hipodroomil: tulised traavlid ja «metsik raha» Balti liiga võib laieneda Rootsi ja Soome Läbi kannatuste ja ootuse võimsa rekordiparanduseni (1) Tiitlikaitsja järjekordne imeline pääsemine Tallinn Noortemaja direktori tool kõigub (1) Tarbija Kontorist sai linn tänavate, parkide ja kogukondadega AK Tehnokevade digiõis Nädala plaat. Maja tuulisel rannal Hoog sees Jõud ja ilu Esimene Eestis toodetud vinüülplaat Sama, kuid erinev armastus Lekkis lollide nimekiri Boriss Uspenski ajaloosemiootika Valitsuse väike tähtpäev Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Arter «Ajujaht» kestab mai lõpuni Taavi Madiberk: ööklubides mind väga tihti ei kohta (1) «Jumal hoidku, naine merel!» Punapea Tarzan taas vabaduses (1) Pöörased 90ndad nüüd kinoekraanil Kui midagi teha ei saa, siis seda tulebki teha Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Boriss Uspenski ajaloosemiootika

3 min lugemist
Boriss Uspenski ja Marek Tamm veebruaris Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Vene Riikliku Teadusülikooli Kõrgema Majanduskooli professor Boriss Uspenski promoveeriti jumanitaarteaduste instituudi audoktoriks. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Boriss Uspenski (snd 1937) teaduslikud huvid on sedavõrd laiaulatuslikud, et näivad sisuldasa hõlmamatud, lihtsam tundub nimetada neid humanitaaria valdkondi, kuhu ta pole olulist jälge maha jätnud (nagu näiteks psühhoanalüüs või muusikateadus). Olgu seega vaid markeeritud, et Uspenski on olnud aktiivselt tegev nii üldlingvistikas kui keeleajaloos, nii kirjandusteoorias kui ajalooteaduses, nii religiooniuuringutes kui kunstiajaloos, nii poeetikas, slavistikas kui semiootikas.

Tellijale

Tema teadustööd on algusest peale iseloomustanud soov vaatevälja laiendada, sõnastada ootamatuid probleemiasetusi, otsida uusi uurimismeetodeid. Samas on ta oma metodoloogilised otsingud rajanud tugevale empiirilisele eruditsioonile, mis põhiosas on seotud Vene vanema kultuuriajalooga, isegi kui ta aeg-ajalt on teinud kõrvalepõikeid Euroopa kultuuriajalukku, näiteks oma hiljutises põhjalikus monograafias Jan van Eycki Genti altarist (2009).

Eesti kontekstis on Uspenskil teadagi eriline tähendus, sest Juri Lotmani, Vjatšeslav Ivanovi ja Vladimir Toporovi kõrval kuulus ta Tartu-Moskva semiootikakoolkonna asutajate ja eestvedajate hulka. Kuigi viisteist aastat Lotmanist noorem, kujunes Uspenskist üks Tartu professori kõige lähedasemaid kaasmõtlejaid, kellega koostöös sündis mitu olulist artiklit, sh programmiline «Kultuuri semiootilisest mehhanismist» (1971).

08.04.2016 11.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto