Sisukord
Arvamus
Postimees
07.04.2016
Eesti Eesti lühiuudised Trahvitõusu tõehetk (15) Mälumäng Tarand soovitas parteidel loobuda surnud hingedest (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti hariduse murekohad Humana pood müüs maha kliendi käekoti Eile sündis vähemalt viis soojarekordit Lasteaiahariduse alarahastamine ohustab ühiskonda OECD Eesti haridusest: tase kõrge, aga süsteem kreenis Tagakülg Esikülg 7. aprill Majandus Majanduse lühiuudised Veeteede amet taotleb laevaehitaja pankrotti Soome kärbib veel 400 miljoni jagu kulutusi Strateeg: kummaline, et majandusel läheb hästi, ent ettevõtted ei teeni Välismaa Välismaa lühiuudised Komisjon kaalub Dublini reeglist loobumist Enne moslemeid pelgas USA katoliku immigrante Panama skandaal üha paisub USA analüütik: Eesti huvides oleks selgelt pigem Clintoni kui Trumpi võit (1) Tagasisaatmine Türki kulgeb visalt Arvamus Mart Raudsaar: vaiksel vaimsel pankrotiõhtul Taavi Minnik: Karabahhi umbsõlm Lugeja kiri: riigikogu komisjonide tööst, kui lubate, Eiki Nestor! Juhtkiri: OECD põrutab otse Eesti vaidluste südamikku (12) Päeva karikatuur Postimees 1935. aastal: endine parun ostis «ehituspärli» Kuidas tuleks jagada euroraha? Eksperdid: autoroolis vohab rahvusvaheline epideemia (3) Kultuur Mida arvab Postimehe žürii filmist «Päevad, mis ajasid segadusse»? Prantsuse komöödia «Kõrvalehüpe» Postimehe Kinos Metsaraiumine 1990ndatel, laastud lendavad (2) Sport EOK järelkasvutiim esitles neljandat koosseisu Rocki ajalooline võimalus jäigi seekord vaid võimaluseks Spordi lühiuudised Torrese hiilgehetk ja hämmastav enesekontrolli kaotus, Bayernile koduvõit Keenia mängib Rio olümpial osalemise keeluga Võrkpalliliidus seisab ees muutuste aeg USA ülikooliliiga finaalid: põnevus ja ajalugu Selverilt mõistusega mäng, Rakvere töömehed olid väsinud Tallinn Kopli süstlavahetuspunkt kolitakse teise kohta Tarbija Humana pood müüs maha kliendi käekoti Test: milline käsitööleib mekib kõige mahedamalt? Tartu Tartumaal tõmbavad kaks gümnaasiumi otsi kokku Athena keskus elustub kümne neegri surmaga Polikliinik lahkub vanalinnast Kehvad kosjad tulebki tagasi lükata Heljo Pikhof: auvõlg tahab tasumist Õpilased asusid varakult ametit valima Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: Karabahhi umbsõlm

2 min lugemist
Taavi Minnik. FOTO: Erik Prozes

Mägi-Karabahhi konfliktiga meenub anekdoot: mis juhtuks, kui aser kosmosesse lendaks? Aserid sureksid uhkusest ja armeenlased kadedusest ning Mägi-Karabahh läheks grusiinidele. Nali naljaks. Mägi-Karabahhi puhul on tegemist postsovetliku ruumi pikima ja veriseima konfliktiga, millele poliitilist ega ka sõjalist lahendust ei paista, vaid teoreetiliselt on tegemist tiksuva kellapommiga, mis teatud tingimuste ebasoodsal kokkulangemisel võiks üle minna piirikonfliktidest regionaalseks suursõjaks, mis haaraks ka Türgi ja Venemaa.

Õiguslikus mõttes on tegemist umbsõlmega, kus ühest küljest põrkuvad rahvusliku enesemääramise õiguse ja teisalt territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtted. Sellistes olukordades on võimatu ülesanne leida head ja kõiki pooli rahuldavat lahendust. Seda peegeldab ka 1992. aastal Aserbaidžaani ja Armeenia vahelise konflikti reguleerimiseks loodud OSCE Minski grupi riikide käitumine, kes on huvitatud pigem status quo säilitamisest. Ehkki aastatel 1992–1994 väldanud ulatusliku sõja järel hõivasid armeenlased ka aseritega asustatud alasid, mis ajalooliselt pole Mägi-Karabahhi koosseisus olnud.

Viimaste sündmustega seoses on meedias spekuleeritud teemal, kes võiks sellest konfliktist kasu lõigata. Konflikti tagant õhutamises on süüdistatud nii endist İstanbuli põiktänavate huligaani Recep Tayyip Erdoğani kui ka tema esmalt Peterburi tänavatel ja hiljem Dzeržinski-nimelises akadeemias hariduse saanud kolleegi ja kaksikmängijat Vladimir Putinit. Nendevaheline vastasseis kujutaks tõepoolest tõsist ohtu, kuna oma tüpaažilt on need kaks sarnased ning järeleandmist ja taandumist loevad mõlemad häbistavaks nõrkuse märgiks. Ilmselt teavad sedagi mõlemad ning hoolimata soodsast võimalusest juhtida tähelepanu oma riikide sisemistelt raskustelt välisele konfliktile nad seda siiski ei tee.

Pigem on Mägi-Karabahhis toimuvas süüdi siiski Bakuu ja Jerevan ise. Mõnes mõttes on Mägi-Karabahhi konflikti käik viimase kümmekonna aasta jooksul juba šabloonseks muutunud. Aastast aastasse lahvatavad seal ikka piirilahingud, mis siis jälle vaibuvad. Ehkki Aserbaidžaani sõjaline jõud on viimastel aastakümnetel priskete naftarahade toel hoogsalt kasvanud, manitses 2003. aastal surnud Geidar Alijev poliitilises testamendis poega Ilhami, praegust Aserbaidžaani presidenti mitte mingil juhul sõda alustama.

Krimmi annekteerimine 2014. aastal on loonud ohtliku pretsedendi, andes mõista, et see, mida enne riikidevahelistes suhetes loeti postsovetlikus ruumis lubamatuks, on nüüd justkui okei. Ehkki Alijev ei soovi ilmselt liigseid riske võtta, on üks viimase piirikonflikti võimalikke põhjuseid soov demonstreerida, et ollakse valmis Mägi-Karabahhi Gordioni sõlme Makedoonia Aleksandri kombel mõõgaga läbi raiuma. Kui vaja. Kuid see, et olukord kontrolli alt kaoks, pole praegu kellegi huvides.

Seotud lood
06.04.2016 08.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto