L, 2.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nädala plaat. Maja tuulisel rannal

Silvia Urgas
, kriitik
Nädala plaat. Maja tuulisel rannal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Windy Beach
Windy Beach Foto: Kuvatõmmis

Windy Beach

Windy Beach EP

Windy Beach

Hinne: 4

Windy Beachi debüüt-EP algab (eriti arvustajale) päris hirmutava hoiatusega: «Don’t try to change me, I’m an artist and I’m sensitive about my shit!» Huh, okei. Õnneks ei ole mul soovi Windy Beachi kuulamise järgselt teda muuta, nii et seekord tema sõnade eiramise tagajärgi teada ei saa. Tuuli Rand teeb oma Windy Beachi projekti alt (üks parimaid pseudonüüme Eestis) korraga raadio- ja tantsupõrandasõbralikku muusikat, mis peaks korraga meeldima mainstream’i-austajatele kui craft-beer’i näpus veeretavatele kulmukortsutajatele.

Siinmail ei vaata eriti keegi poplauljatest inspiratsiooniks house’i poole ning ega pole see hetkel ka välismaal eriti trendikas suund. Seega tulebki just põhjade tõttu meelde USA räppar ja laulja Azealia Banks, kes eristub oma 90ndate big beat’iga üldisest r&b ja trap’i vaimustusest. Windy Beach küll ise ei räpi, kuid lühialbumi kuuest loost kahes on abiks Miamis resideeriv Kenneth, nii et ilmselt võib lisaks Põhja-Ameerika elektroonilisele muusikale rääkida hip-hop’i mõjust. Tuuli Rand ise on paras powerhouse-vokalist, nagu žanrile kohane.

Märksõnad
Tagasi üles