Sisukord
Uudised
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (13) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (2) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (4) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (1) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (8) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Pangem esmalt kellad häälde

3 min lugemist
Raho Langsepp, muusik ja linnakodanik, kontserdiagentuuri FA Concerto ja FA Schola keskuse juhataja FOTO: Erakogu

Astun kindlasti ka ise kellamängu laienduse toetajate ridadesse, kuid esmalt on mul põhimõtteline ettepanek: enne kui tellida ühtki uut kella, tuleks igasugune raha, mis kellade toetuseks koguneb, kulutada olemasoleva kellamängu häälestamisele.

Ma ei hakka siinkohal pikemalt arutlema selle üle, kas või kui hääles need kellad on. Ei pea olema muusik, et aru saada –midagi on väga viltu. Kuigi seda kellamängu on algusest peale püütud kiita – eks investeering oli tehtud ja idee on ju tegelikult väga hea, kuid ...

Kui siiani kuuleme minoorile lähenevat «Tartu marssi» ja teisi suurepäraseid lugusid, mis häälestuse tõttu on väga nutuseks muutunud, tõuseb mul kananahk ihule, kui mõtlen, et võime tulevikus sama moondununa hakata kuulma laulu «Mu isamaa on minu arm».

Sooviksin väga, et ka mina linnakodanikuna võiksin raekoja kellade üle uhkust tunda, kui mõne väliskülalisega üle Raekoja platsi jalutan, ning ei peaks piinlikkusest punastama ja soovima, et me sinna pigem natuke varem või hiljem oleksime jõudnud. 

Mina isiklikult pole kohanud mitte ühtegi inimest – ei kodu- ega välismaalt – , kes oleks pärast kellamängult kuuldud vildakaid meloodiaid selle kellamängu kohta ühegi hea sõna poetanud. Sellega ma ei väida, et kõik, kes on Tartu kellamängu kuulnud, oleksid õnnetud ja nõutud. Ma ei pretendeeri siin laiade masside arvamuse edastamisele, kuna ei ole kunagi spetsiaalset küsitlust teinud.

Mina ei tea, miks väidetavalt prestiižne Saksa tehas väljastas omal ajal nii häälest ära kellad. Kui mõelda sellele, et kellad on ehk valmistatud ajaloolisi traditsioone järgides ning pole soovitud tänapäevase tehnikaga sellele läheneda, oleks ehk üks võimalik seletus – kui restaureeritakse või püütakse taastada võimalikult autentselt vanu kellasid, siis ongi teised reeglid. 

Kuid ka sellisel juhul ei peaks rahulduma ilmselgelt ebarahuldava tulemusega, vaid lihvima vormide mõõte senikaua, kuni vajalik tulemus on saavutatud. 

Tartu raekoja kellamäng on uus kellamäng, mis on nagunii elektrooniliselt ja digitaalselt juhitav, ning seega ei tohiks olla tabu neile mõni tööriist korra külge panna ja need ära häälestada. 

 Enamik inimesi on tõenäoliselt olukorraga leppinud ning arvavad, et kellasid ei ole võimalik häälestada, kuid neid on võimalik häälestada. Olen kellade ja nende häälestuspõhimõtete vastu pisut huvi tundnud ning kümmekond aastat tagasi FA Schola ansamblile ka ise ühe kellamängu ehitanud. 

See on komplekteeritud ühes Rootsi kellatöökojas traditsioonilise tehnoloogia järgi valatud kelladest. See kellatöökoda ei valmista kelli kui muusikainstrumente, seetõttu pidin pärast ligikaudse häälestusega kellade väljavalimist kohapeal hiljem kõik kellad üle häälestama. 

Tõsi, see koosneb väikestest kelladest (D–g´), kuid füüsikalised põhimõtted, kuidas kelli häälestada, jäävad samaks, ükskõik kui suured nad siis on. Suuremaks koos kelladega muutub lihtsalt tööjõu- ning ajakulu.

Vaadates veel korra ajalukku võib meenutada, et Hiinas oli häälestatud kellamäng kasutusel juba üle 5000 aasta tagasi. Kõla ja häälestuse poolest sooviksin esile tõsta Pekingi Keelatud Linna kõrval asuva Esivanemate templi kellamängu, kus kellad on mitte ainult väga hästi hääles, vaid osa puhul võib kuulda täiesti selgelt väga laia ülemhelide spektrit, kus puudub igasugune kullerdus. 

Kindlasti leiame palju kellamänge, mis on veel halvema kõlaga. See ei tohiks siiski olla põhjenduseks, et mitte püüda saavutada paremat kõla Tartus.

Kui just leping pole juba sõlmitud, siis miks mitte eeltoodut silmas pidades uurida kellade valmistamise tingimusi, hinda ja kvaliteeti ning kaaluda nende tellimist hoopis Hiinast. 

Võimalik muidugi, et kuulus ja kuninglik Hollandi kellatehas valmistab paremad ja hääles kellad. Sellegipoolest ei aita see parandada olemasolevat olukorda ja võib muuta selle mingis mõttes veel halvemaks, sest suurem häälest ära kellamäng pole kindlasti parem kui väiksem, pigem vastupidi. 

Selles kontekstis võiks öelda, et üksainus kell on kindlasti parem kui omavahel halvasti kokku kõlavad mitu kella. Loodetavasti on võimalik olukord lahendada positiivselt ning saavutada tulemus, kus Tartu raekoja kellamängu üle ka päriselt uhkust võiks tunda. Loodan, et seoses käimasoleva kampaaniaga saab saavutatud parim võimalik lahendus ning täidetakse mõlemad eesmärgid: olemasolev kellamäng häälestatakse ning saadakse juurde tellida ka uued kellad. 

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto