Sisukord
Uudised
Postimees
08.04.2016
Eesti Savisaar võib nõuda, et volikogu vannuks talle lojaalsust Rõivas kriitikutele: jututubade ajal teeme meie tööd (3) Tammsaare pargis läksid müüki sinilillemärgid Tagakülg Sokidiplomaatiast haldusreformini hindega 3,2 Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Palju õnne Eesti lühiuudised Oma lapse väärkohtlemine ei takistanud töötamist lastehoius (6) Pungil täis nupukate koolid Eesti võtab otse Türgist vastu 200 sõjapõgenikku Majandus Postimehe osalusel otsitakse Eesti parimat juhti Poola tehas venitab meie parvlaevade ehitusega (5) Panama ohvrid Lätis: airBalticu ja Lido omanikud ning Ventspilsi linnapea Kirgi kütnud trahvieelnõu jõuab lõpphääletusele Välismaa Washingtoni indiaani muuseum pakub rosoljeülevaadet Hollandlased ajasid Ukraina-leppele sõrad vastu Välismaa lühiuudised Abdeslam jääb esialgu Belgia vanglasse Ründajate minevik valmistab üllatusi (6) Arvamus Evelin Ilves: ilu ja õud (6) Taavi Minnik: Panama peamine õppetund Henrik Roonemaa: Tesla – see on ju nagu Apple (1) Lauri Hussar: Saksamaa ei ole enam endine (3) Päeva karikatuur Juhtkiri: valitsuse esimene aasta: nihelus mugavustsoonis Postimees 1932. aastal: maiustamine kallimaks Lugejate kirjad: memoriaalidest, hariduselu minevikust ja tänapäevast, kirikutest ja usuleigusest Andrei Makarõtšev: Panama leke näitab globaliseerumise tumedamat poolt (5) Kultuur Rummo operatsioon «Õ» ja VAT Teatri seiklus Eesti Muusika Päevad teevad rohelist Sport TTÜ libero üllatas Pärnu jutumehi Väravaterohke kolmapäev pakkus üllatusi Spordi nimel: poisiks riietunult snaiprite kaitse all (1) Publiku toovad sotsiaalmeedia ja oma küla poiste sats Aerutamiskoondis kasutab uue treeneriga viimast õlekõrt AK Rummo operatsioon «Õ» ja VAT Teatri seiklus Eesti Muusika Päevad teevad rohelist Tartu Tartu kellamängu ei pea häbenema Pangem esmalt kellad häälde Võidutöö tabas Elva olemust Tartu bussinduses tõuseb muutuste tuul (3) Kunsti nimel tulid mängu madratsid ja tapeet Trotslik vald saadab haldusreformi kuu peale (1) Tähtvere räämas rulapargi asemele kerkib uhiuus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tartu kellamängu ei pea häbenema

3 min lugemist
Merle Kollom, muusik,raekoja kellamängu projektijuht FOTO: Erakogu

Iseenesest on hea, et tehnilisse teemasse sekkuvad ka linnakodanikud ning Raho Langsepa kui muusikaliselt haritud tegev­­interpreedi arvamus on teretulnud. 

Iseenesest on hea, et tehnilisse teemasse sekkuvad ka linnakodanikud ning Raho Langsepa kui muusikaliselt haritud tegev­­interpreedi arvamus on teretulnud. 

Olen ka ise kellamänge kuulamas käinud väga paljudes linnades (kahjuks Hiinas mitte) ja ma ei saa öelda, et meie kariljoni kõla eristub teistest olulisel määral. Olen Saksamaal kuulnud seitsme kellaga kariljonit, mis kõlas, nagu oleks paksust plekist ämbrite pihta löödud, ja keegi ei ärritunud või punastanud piinlikkusest, see oligi sellise kõlaga kariljon. Olen kuulnud ekspertidelt, et Saksa kellad ongi laiema kõlaspektriga (kõrvalintervallid pole niivõrd minimeeritud) ja Hollandi omad kitsama kõlaspektriga, n-ö täpsemad. 

Iseenesest on eestlaste kriitiline meel kannustav ja edasiviiv jõud, aga vahel tundub mulle, et rahul ei olda mitte millegagi, sealhulgas sooviksime ilma muuta ja Looja asemele asuda.

Hollandi kuninglik valukoda, suurte kogemustega tehas, töötab täisvõimsusel. Kas sealt üldse tellitaks kelli üle terve kontinendi, ka maailma kõige kuulsamate kirikute torni, sh Notre-Dame, kui nad praaki toodavad? Nende insenerid andsid hinnangu Karlsruhes tehtud kelladele: pärast uute kelladega sobitamise eesmärgil tehtud salvestiste analüüsi teatati, et Saksa kellad on head kellad. Kas nad valetasid meile ja üritavad oma väidetavalt hea kauba sobitada praakkellade vahele ja ei hooli oma mainest?

Laine Jänese eestvedamisel salvestati aastal 2003 kellade üksiktoonid ja neid analüüsiti EMTA helistuudios. Negatiivset tagasisidet ei olnud. 

Mäletan selgelt meie kariljoni poleemikat, mis levis kohe pärast selle ülesseadmist, ja ka seda, kuidas sellel ajal meie suurim kellaspetsialist Aivar Mäe lõpetas poleemika: aga kellad ju nii kõlavadki (kuigi käsikellade kõla on täpsem). 

Ma ei ole kuulnud mingit nurinat Viljandist, kus on väga sarnase kõla-spektriga kellad – ülemised, nagu ikka täpsemad, alumised laiema kõlaspektriga. Füüsika + kõrvalintervallid. 

Viljandis ja Rakeveres kellad ülesseadnud tornikellade spetsialist Toomas Mäeväli, kes andis eksperdihinnangu ka Tartu kelladele, ei nimetanud samuti midagi negatiivset. Ta kinnitas, et uued kellad saab vastava analüüsi tulemusel ja kindla mensuuri valmistamise korral sobitada hästi teise tehase kelladega, ka seda, et kelli saab häälestada ainult nii, et need tornist maha võtta ja tehasesse viia; keegi neid seal tornis «viilima» ei hakka, ka ei saa midagi juurde valada lihtsalt niisamuti. See ei ole nii lihtne. Väiksemate kellade puhul on seda võimalik lihtsamini teha.

Mul on absoluutne kuulmine ja mina kuulen instrumendi või inimese tekitatud n-ö puhast kõla harva … Kas lind laulab puhtalt? Ka mina kuulen, et näiteks D-duuris mängitud terts riivab kõrva, ja ma püüan selliseid kooskõlasid vältida seadete tegemisel, aga nii lühikese helirea puhul ei saa kõike vältida, kui, siis mängida vaid ühehäälselt.

Meie kellade üksiktoonid kõlavad hästi, segama hakkavadki kooskõlad, kui suurem kell katab järelkajaga väiksema kella kõla. Suurem helirida annab ka avaramad võimalused teha seaded laiema ulatusega, mitte pressida akordilist järgnevust lähimatest nootidest. 

Et «Tartu marss» kõlab minooris … ehk siis suure tertsi asemel väike … Olen nõus sellega, et «Tartu marss» ei ole kellamängule sobilik laul, sest ka sama noodi kordust ei ole võimalik kiiremas tempos tehniliselt teostada.

Kahju kuulda, kui kõik, kes on meie kellamängu kuulnud, on õnnetud ja nõutud. Selline masenduskariljon. Kes need kõik on? Palju neid on – 10 inimest, 50 000 inimest? Meil oli Nordic Festi raames vastupidine kogemus, kui seitsme riigi külalised hakkasid kaasa laulma ja tantsima, olid õnnelikud ja tänulikud, et nende rahvaviisid sealt kõlasid.

Mul ei ole mingit kohustust Tartu kariljonit kaitsta. Olen suhelnud Hollandi tehasega teemal, et uued kellad ideaalselt sobitada olemasolevate kõlasse. Ka mina olin selles ettevõtmises veidi skeptiline, aga kuna Saksa tehas on töö lõpetanud ja Hollandi tehas kinnitas, et erinevad kellad saab omavahel sobitada, ei näe ma põhjust vastu vaielda. 

Ka kuulsaima kariljonisti Frank Della Penna kariljoni kelladest pooled pärinevad aastast 1950 USAst ja lisakellad telliti Hollandist. Suurepärane sobivus. 

Me ei ole mõtlematult tormanud, kõik on läbi kaalutud. 

Julgeksin pakkuda lahenduse: pärast uute kellade seadistamist saame tõelise tervikpildi ning kui vaja, saavad Hollandi insenerid «halvad Saksa kellad» kaasa võtta ja need häälestada. Kindlasti pole see flöödi häälestamine, see on suur töö. Aga peamine on siiski tulemus, sellega oleme me ju kõik päri. 

Seotud lood
07.04.2016 09.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto