Sisukord
Arvamus
Tänane leht
09.04.2016
Eesti Tagakülg Täiendus kitsekarjale Mälumäng Riigikogulased on hakanud kuluhüvitist kasutama mõistlikumalt Kolm Eestis tegutsevat panka on andmelekke tõttu uurimise all Palju õnne Tallinna volikogu avaldas revisjonikomisjoni esimehele umbusaldust Me saame teada Erakoolidele antakse ilmselt üleminekuaasta Eesti Meedia Tartu toimetuste uuele majale pandi nurgakivi Riik soovib laiemat koostööd politsei ja turvafirmade vahel Keskerakonna aukohus Repsi küsimust enam ei aruta Uus põlvkond tõstab pead Postimees rikkus head ajakirjandustava Virmalised värvisid taeva Neeruti mõisa kohal Esikülg 9. aprill Kirglik üheteemamees (9) Välismaa 10-11 välismaa graafik Panama paberid: häbi, prestiiž ja terve mõistus Välismaa lühiuudised Cameron tunnistas osalust Panama skandaalis Panama leke Lätis uusi avastusi ei toonud Kadunud valge jope Paavst ei lubanud lahutatutele armulauda Piiskop Jourdan: kirik on välihaigla neile, kes ei ela õpetuse järgi Arvamus Urve Eslas: lahing lugude vahel (10) Jaak Valge: kas okupatsioon muutis meid sovetlikeks? (26) Hans Väre: äralõigatud keelega (1) Juhtkiri: riigikogulaste kuldne antiloop Päeva karikatuur Postimees 1996. aastal: Venemaa tahab Vähit ja Kallast tülli ajada, väidab Laar Vaatleja karjatas: «Näen!» – Sputnikust gagarinomaaniani Karl Reinkubjas: kosmoseunistus tuksub uue revolutsiooni ootuses Kultuur Tehnokevade digiõis Hoog sees Jõud ja ilu Esimene Eestis toodetud vinüülplaat Sama, kuid erinev armastus Kuidas saada peksa Boriss Uspenski ajaloosemiootika Pilguheite elu keskpäevaharjalt Luulehetk – hetk luules Aja auk. Kuidas esimene lääne popbänd Hiinas käis Sport Spordi lühiuudised Elu hipodroomil: tulised traavlid ja «metsik raha» Balti liiga võib laieneda Rootsi ja Soome Läbi kannatuste ja ootuse võimsa rekordiparanduseni (1) Tiitlikaitsja järjekordne imeline pääsemine Tallinn Noortemaja direktori tool kõigub (1) Tarbija Kontorist sai linn tänavate, parkide ja kogukondadega AK Urve Eslas: lahing lugude vahel (10) Jaak Valge: kas okupatsioon muutis meid sovetlikeks? (26) Artemi Troitski: räpane sõda «ohutu» opositsiooniga Tehnokevade digiõis Nädala plaat. Maja tuulisel rannal Hoog sees Jõud ja ilu Esimene Eestis toodetud vinüülplaat Sama, kuid erinev armastus Lekkis lollide nimekiri Boriss Uspenski ajaloosemiootika Valitsuse väike tähtpäev Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Peeter Langovitsi tagasivaade: KuKu klubi jätkas Aja auk. Kuidas esimene lääne popbänd Hiinas käis Arter «Ajujaht» kestab mai lõpuni Taavi Madiberk: ööklubides mind väga tihti ei kohta (1) «Jumal hoidku, naine merel!» Punapea Tarzan taas vabaduses (1) Pöörased 90ndad nüüd kinoekraanil Kui midagi teha ei saa, siis seda tulebki teha Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karl Reinkubjas: kosmoseunistus tuksub uue revolutsiooni ootuses

3 min lugemist
Tartu ülikooli teise kursuse füüsikatudeng Karl Reinkubjas usub, et tulevikus soovib ta end siduda kosmosetehnoloogiaga. FOTO: Margus Ansu

Ammu enne Gagarinit unistasid paljud visionäärid inimeste reisimisest kosmoseavarustes. Tänaseni jääb paljugi ulmeks, kuid sellest hoolimata on inimkond võtnud kindla sihi reisida aina kaugemale lõputus maailmaruumis.

Tellijale Tellijale

Üle 30 aasta oli NASA peamiseks tööhobuseks kosmosesüstik (Space Shuttle). Venelaste Sojuzi kapsel arendati välja varem, kuid on endiselt kasutusel. Süstiku mõju kosmoseavastustel on palju suurem. Sojuzi ainus eesmärk on olnud olla lihtsalt transpordivahend, süstiku pardal viidi läbi aga ka keerulisemaid teaduseksperimente ja lahendati keerulisi tehnoloogilisi probleeme. Ühe parima näitena saab tuua korra, kui astronaudid käisid vahetamas kosmoseteleskoobi Hubble peapeeglit.

Kosmosesüstik ehitati eesmärgiga teha kosmoselennud odavamaks. Idee oli ilus, kuid tolle aja tehniliste võimaluste juures ei olnud eesmärgi saavutamine võimalik. Reaalsus oli, et pärast igat lendu kulus kuni sada päeva iga komponendi detailseks kontrollimiseks ning vajadusel ka vahetuseks.

Lõppkokkuvõttes hinnatakse projekti lõplikku maksumust kallimaks, kui oleksid võimaldanud kõik teised tollel ajal võimalikud valikud. Võib vaid oletada, kuhu oleks inimkond praeguseks jõudnud, kui oleks jätkatud Apollo projekti aegsete Saturn V rakettidega. Kõiges halvas tuleb leida ka midagi head.

NASA juhtkond mõistis, et ei ole ratsionaalne panna iga kord ohtu seitsme meeskonnaliikme elu, selleks et viia orbiidile üks sidesatelliit. Nüüd ja edaspidi on kaupa ja inimesi vedavad sõidukid eraldi. Kõigest hoolimata ei saa kõrvale jätta süstiku panust Rahvusvahelise Kosmosejaama ehitamisel.

Rohkem kui 15 aastat on inimene püsivalt olnud Maa orbiidil. Rahvusvahelises kosmosejaamas elavad astronaudid teevad igapäevaselt eksperimente, mis mitte ainult ei panusta tuleviku kosmosevallutustesse, vaid teevad ka inimeste elu Maal paremaks. Õppides tundma, kuidas mõjutab kaaluta olek inimorganismi, osatakse ka haigusi Maa peal paremini ravida.

08.04.2016 11.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto