Sisukord
Arvamus
Tänane leht
09.04.2016
Eesti Tagakülg Täiendus kitsekarjale Mälumäng Riigikogulased on hakanud kuluhüvitist kasutama mõistlikumalt Kolm Eestis tegutsevat panka on andmelekke tõttu uurimise all Palju õnne Tallinna volikogu avaldas revisjonikomisjoni esimehele umbusaldust Me saame teada Erakoolidele antakse ilmselt üleminekuaasta Eesti Meedia Tartu toimetuste uuele majale pandi nurgakivi Riik soovib laiemat koostööd politsei ja turvafirmade vahel Keskerakonna aukohus Repsi küsimust enam ei aruta Uus põlvkond tõstab pead Postimees rikkus head ajakirjandustava Virmalised värvisid taeva Neeruti mõisa kohal Esikülg 9. aprill Kirglik üheteemamees (9) Välismaa 10-11 välismaa graafik Panama paberid: häbi, prestiiž ja terve mõistus Välismaa lühiuudised Cameron tunnistas osalust Panama skandaalis Panama leke Lätis uusi avastusi ei toonud Kadunud valge jope Paavst ei lubanud lahutatutele armulauda Piiskop Jourdan: kirik on välihaigla neile, kes ei ela õpetuse järgi Arvamus Urve Eslas: lahing lugude vahel (10) Jaak Valge: kas okupatsioon muutis meid sovetlikeks? (26) Hans Väre: äralõigatud keelega (1) Juhtkiri: riigikogulaste kuldne antiloop Päeva karikatuur Postimees 1996. aastal: Venemaa tahab Vähit ja Kallast tülli ajada, väidab Laar Vaatleja karjatas: «Näen!» – Sputnikust gagarinomaaniani Karl Reinkubjas: kosmoseunistus tuksub uue revolutsiooni ootuses Kultuur Tehnokevade digiõis Hoog sees Jõud ja ilu Esimene Eestis toodetud vinüülplaat Sama, kuid erinev armastus Kuidas saada peksa Boriss Uspenski ajaloosemiootika Pilguheite elu keskpäevaharjalt Luulehetk – hetk luules Aja auk. Kuidas esimene lääne popbänd Hiinas käis Sport Spordi lühiuudised Elu hipodroomil: tulised traavlid ja «metsik raha» Balti liiga võib laieneda Rootsi ja Soome Läbi kannatuste ja ootuse võimsa rekordiparanduseni (1) Tiitlikaitsja järjekordne imeline pääsemine Tallinn Noortemaja direktori tool kõigub (1) Tarbija Kontorist sai linn tänavate, parkide ja kogukondadega AK Urve Eslas: lahing lugude vahel (10) Jaak Valge: kas okupatsioon muutis meid sovetlikeks? (26) Artemi Troitski: räpane sõda «ohutu» opositsiooniga Tehnokevade digiõis Nädala plaat. Maja tuulisel rannal Hoog sees Jõud ja ilu Esimene Eestis toodetud vinüülplaat Sama, kuid erinev armastus Lekkis lollide nimekiri Boriss Uspenski ajaloosemiootika Valitsuse väike tähtpäev Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Peeter Langovitsi tagasivaade: KuKu klubi jätkas Aja auk. Kuidas esimene lääne popbänd Hiinas käis Arter «Ajujaht» kestab mai lõpuni Taavi Madiberk: ööklubides mind väga tihti ei kohta (1) «Jumal hoidku, naine merel!» Punapea Tarzan taas vabaduses (1) Pöörased 90ndad nüüd kinoekraanil Kui midagi teha ei saa, siis seda tulebki teha Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hans Väre: äralõigatud keelega

2 min lugemist
Hans Väre FOTO: Elmo Riig / Sakala

Selle nädala algul rebis Sakala kultuuriajakirjanik Margus Haav end raamatutest ja torupillidest lahti ning kirjutas majandusuudise. Ei, ta pole kultuurist tüdinud. Ta on meil lihtsalt üks väheseid reportereid, kellel on vene keel suus. Viljandis läheb vene keelt vaja nii harva, et isegi paljud, kes seda koolis kümmekond aastat tuupisid, on selle unustanud, rääkimata inglise keelega üles kasvanud põlvkonnast.

Ent sedapuhku eesti ja inglise keelega hakkama ei saanud: intervjueerida oli tarvis Ida-Virumaalt Viljandisse töökohti uurima tulnud inimesi. Muidugi, aastakümneid Eesti pinnal elanuna peaksid nood suutma vabalt öelda «jäääär» ja «ulata õlu üle Ülo õe õla». Ometi ei saa enamik hakkama isegi elementaarse eestikeelse suhtlusega. Ja praegu polegi enam tähtis, kes on selles süüdi, kes ei ole lõiminud või kes ei ole lõimunud.

Fakt on, et nad elavad venekeelses keskkonnas ja on niinimetatud päris Eestist ära lõigatud, nagu poleks neil üldse keelt suus. Viljandisse kolinuna sedasi toime ei tule. Paraku on enamik Eesti maakondi maailmast samamoodi keeleliselt ära lõigatud nagu idavirulased Viljandimaast. Kui Tallinn, Tartu ja ehk ka Pärnu kõrvale jätta, võib siia elama asuv muukeelne inimene loota keeleõppel eeskätt vaid endale, sest eraõpetaja 24-eurone tunnihind käib isegi rikkamatest riikidest tulijatel tavaliselt üle jõu. Eesti keel pole kallis mitte ainult meile, vaid ka selle õppijaile.

Enamasti jäävadki välismaalased pidama suurematesse linnadesse. Aeg-ajalt toob elujõgi mõne neist aga ka siia ning tihti on neist saanud kogukonnas olulised tegijad. Kes peab hinnatud söögikohta, kes kirjutab ja kirjastab raamatuid, kes on kunagi pankroti äärel kõõlunud linnakeses elu taas käima löönud ning kes edendab Soomaa kolkas loodusharidust. Kõik nad on ära õppinud eesti keele, kuid pidanud selleks ise võimalused leidma ja saanud hakkama üksnes tänu suurele pealehakkamisele ja tahtejõule. Kas ka idavirulased tulevad omal käel toime, on juba iseküsimus.

Miks peab väärt inimesel Viljandimaale elama asumine üldse nii raske olema? Mõni õpib kohalikku keelt Skype’i vahendusel, teine lepib oma keelelisi võimeid usaldamata aastaid madalalt tasustatud lihttööga, endal hinnatud kraad taskus. Mida pikem on õppeaeg, seda väiksem on nende inimeste võimalus ühiskonda oma tegelikele võimetele vastavat panust anda. Eesti riigijuhid räägivad, et väljarändajate asemele tuleks Eestisse meelitada mujalt helgeid päid. Aga võib-olla peavad nad Eesti all silmas Tallinna?

Vähemalt praegu pakub Eesti riik uussisserändajatele tasuta keeleõpet Viljandile kõige lähemal Tartus ja sedagi vaid algtasemel. Kui me tahame, et inimesed liiguksid nii Euroopa Liidus kui ka Eestis tõepoolest vabalt ning siia tuleks säravaid ajusid ja tublisid töökäsi, on tarvis neile selleks võimalused luua. Nende tekitamine peaks olema osa riiklikust regionaalpoliitikast, aga nende nimel peaksid tegutsema ka omavalitsused, kellele tulevikus hakkavad laekuma maksud. Keel on see, mis meid ühendab ja lahutab. Sellest, et ühendab, saame õigupoolest aru alles siis, kui ta on meid kellestki lahutanud.

Seotud lood
08.04.2016 11.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto