Sisukord
Arvamus
Postimees
11.04.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Mälumäng Horoskoop Asespiikriks võib saada Vitsut või Eesmaa Tagakülg Tartus põles suure leegiga laohoone Keskerakondlasi jätavad parteijuhi seosed Panamaga külmaks (1) Esikülg 11. aprill Eesti lühiuudised Talguhooaja fookuses on must-toonekurg Male Yana Toom näeb erakonnas leppimisruumi (6) Tallinna linn palkas koondatud ema vastu kallid advokaadid (7) Kanada teadlane: paljud Eesti HIV-positiivsed ei tea, miks peab iga päev rohtu võtma (1) Majandus Majanduse lühiuudised Paindlikud töösuhted nõuavad seadusemuudatusi (1) Välismaa Kõrgeid kosilasi peaaegu igast ilmakaarest Jatsenjuk lubas homme tagasi astuda Iraan kiikab huviga Eesti poole Välismaa lühiuudised Sõja muutuvad piirid Arvamus Kuidas võidelda vene propagandaga? Jaanus Piirsalu: 21. sajandi ajakirjanikud Juhtkiri: inetu lahing väikelapse ema vastu (1) Lugejate kirjad Postimees 1931. aastal: Siberist Eestisse – elatanud naise pikk teekond Ott Lumi: valitsuse esimene aasta – ühegi erakonna võimusuhted pole veel paigas Priit Sarapuu: kuidas turvaettevõtete abil rohkem politseinikke tänavale tuua? Kultuur Lucia ja hullus – kumb valis kumba? Arhitekt kutsub loodust linna lammutama Sport Spordi lühiuudised Ootamatult tõrjutud superstaar ergutas Tallinnas poega Anthony Joshua – uus Mike Tyson? Presidendiheitluse haripunkt läheneb: häälte ümberjagamine käib täie hooga (1) Neljapaadi uued nipid ja kiired aerud Tarbija Reklaamkõned ajavad mobiilifirmad tülli Pöial kõrva ja kõne sõbrale Tartu Laohoone suurpõleng pani päästjad proovile Sookurg Ahja 4 langes koduteel küttide käe läbi Tartu tantsiv turundaja Riskilaste kooli juht: teame, et meie töötajaid ähvardatakse ja rünnatakse (2) Ööelu rõõmustas ja kurvastas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Priit Sarapuu: kuidas turvaettevõtete abil rohkem politseinikke tänavale tuua?

2 min lugemist
G4S Eesti juht Priit Sarapuu. FOTO: Liis Treimann

Koos avalikkust raputanud jõhkrate rünnakutega, mille ohvriks Eesti elanikud tänavatel on langenud,  on taas avanenud diskussioon politsei piisavast kohalolekust avaliku korra tagamisel. Usutavasti tahtmatult unustatakse ära juba olemas olev ressurss, mida saaks kiiresti ja  tõhusalt kaasata – turvaettevõtted.

G4Sil üksi on Eestis 70 mehitatud patrullautot. Lisades teiste turvaettevõtete patrullekipaažid, saaks riik juurde märkimisväärse võrgustiku, kelle kaasabil avalikku korda ja Eesti elanike turvalisust paremini tagada. Seega ei ole politseile lisajõu andmiseks tarvis kuut miljonit eurot lisaraha. Tuleb vaid oskuslikult kasutada erasektori välja arendatud infrastruktuuri.

Avaliku korra tagamine oli, on ja jääb riigi ülesandeks ning erasektor ei võta seda üle. Küll aga saab turvaettevõtteid kaasata lihtsamate ülesannete täitmiseks, et politsei saaks olla rohkem nähtav ning enam keskenduda raskete kuritegude ärahoidmisele ja lahendamisele.

Näiteks Suurbritannias on turvaettevõtete abi kasutatud kinnipeetute transportimisel, häirekeskuse mehitamisel, DNA ja sõrmejälgede kogumisel. Ikka selleks, et politseil oleks rohkem aega tänavatel patrullida.

G4S on ligi paarikümne kohaliku omavalitsuse turvapartner. Osutame patrullteenust, mõnes piirkonnas valvame kaamerate vahendusel ja korrarikkumisi märgates saadame välja patrulli, vajadusel kaasame politsei. Tartu kesklinnas on meil lisaks patrullautole väljas jalgsipatrull. Siiski oleme praegu olukorras, kus riik on kohaliku omavalitsuse näol kaasanud turvaettevõtted avaliku korra tagamisse, kuid tegeliku juhtumi puhul võivad korrarikkuja asemel hoopis turvatöötaja käed seotuks osutuda. Seda põhjusel, et puudub seadustik, mis sätestaks turvatöötaja õigused avalike korrarikkumiste puhul.

Turvatöötajal on õigus sekkuda avaliku korra rikkumisse nagu igal eraisikul Eestis. Andkem turvatöötajale siis ka õigus tuvastada rikkuja isik, fikseerida sündmus ja vajadusel toimetada ta politseijaoskonda või arestimajja. Nii saaksid turvaettevõtted politsei koormust kergemate juhtumite lahendamisel juba tunduvalt rohkem vähendada.

Kindlasti ei hakka  erasektor juhtumeid menetlema ega karistusi määrama. Küll aga saavad turvatöötajad teha ära lihtsamad toimingud (kinnipeetu deporteerimine, andmete sisestamine jne), et vastavad ametiisikud saaksid korrarikkuja hiljem vastutusele võtta.

Pea iga nädal aitavad turvatöötajad tabada mõnda roolijoodikut, kes on liikluses väga ohtlik. Turvapatrull võib talle sappa võtta ja politsei kutsuda, aga miks ei võiks turvaekipaažil olla õigust teda kinni pidada?

Korrakaitseseaduse alusel (paragrahv 82) võib siseminister politsei- ja piirivalveameti peadirektori ettepanekul ning eriseaduses määratletud alustel otsustada turvaettevõtja kaasamise politsei ülesannete täitmisel osalemiseks. Seda eriseadust praegu ei ole ja selle loomine olekski üks võimalik lahendus. Eriseadus annaks õigusliku raami eraettevõttele, olemaks riigile ametlik partner korra tagamisel – kaasamise tingimused, turvatöötaja õigused ja kohustused. Samuti sunniks see kõiki turvaettevõtteid pakkuma kvaliteetsemat teenust ning panustama veel rohkem oma töötajatesse ja nende väljaõppesse.

Sellest võidavad kõik, sest tänavatele on vaja juurde inimesi, kes oskavad ohuolukordi õigel hetkel märgata ja kellel on õigus ennetavalt sekkuda, et Eesti oleks turvalisem.

Seotud lood
09.04.2016 12.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto