Sisukord
Arvamus
Postimees
11.04.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Mälumäng Horoskoop Asespiikriks võib saada Vitsut või Eesmaa Tagakülg Tartus põles suure leegiga laohoone Keskerakondlasi jätavad parteijuhi seosed Panamaga külmaks (1) Esikülg 11. aprill Eesti lühiuudised Talguhooaja fookuses on must-toonekurg Male Yana Toom näeb erakonnas leppimisruumi (6) Tallinna linn palkas koondatud ema vastu kallid advokaadid (7) Kanada teadlane: paljud Eesti HIV-positiivsed ei tea, miks peab iga päev rohtu võtma (1) Majandus Majanduse lühiuudised Paindlikud töösuhted nõuavad seadusemuudatusi (1) Välismaa Kõrgeid kosilasi peaaegu igast ilmakaarest Jatsenjuk lubas homme tagasi astuda Iraan kiikab huviga Eesti poole Välismaa lühiuudised Sõja muutuvad piirid Arvamus Kuidas võidelda vene propagandaga? Jaanus Piirsalu: 21. sajandi ajakirjanikud Juhtkiri: inetu lahing väikelapse ema vastu (1) Lugejate kirjad Postimees 1931. aastal: Siberist Eestisse – elatanud naise pikk teekond Ott Lumi: valitsuse esimene aasta – ühegi erakonna võimusuhted pole veel paigas Priit Sarapuu: kuidas turvaettevõtete abil rohkem politseinikke tänavale tuua? Kultuur Lucia ja hullus – kumb valis kumba? Arhitekt kutsub loodust linna lammutama Sport Spordi lühiuudised Ootamatult tõrjutud superstaar ergutas Tallinnas poega Anthony Joshua – uus Mike Tyson? Presidendiheitluse haripunkt läheneb: häälte ümberjagamine käib täie hooga (1) Neljapaadi uued nipid ja kiired aerud Tarbija Reklaamkõned ajavad mobiilifirmad tülli Pöial kõrva ja kõne sõbrale Tartu Laohoone suurpõleng pani päästjad proovile Sookurg Ahja 4 langes koduteel küttide käe läbi Tartu tantsiv turundaja Riskilaste kooli juht: teame, et meie töötajaid ähvardatakse ja rünnatakse (2) Ööelu rõõmustas ja kurvastas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaanus Piirsalu: 21. sajandi ajakirjanikud

2 min lugemist
Jaanus Piirsalu FOTO: Peeter Langovits

«Panama paberite» juhtum on kõige muu kõrval ka suurepärane näide 21. sajandi ajakirjandusest. Sellest näitest peaksid õppima Eesti auahned (noored) ajakirjanikud, nende õpetajad ja ülemused.

Kuigi selle sajandi 16 aastaga on maailma vapustanud Wikileaks ja mitut sorti muid «liikse», on «Panama paberite» juhtum töö mahtu ja tegijate hulka arvestades ülekaalukalt kogu maailma ajakirjandusajaloo kõige suurem uuriva ajakirjanduse juhtum.

Kui te loete uudistest, et «Panama paberite uurimises osalesid kümned maailma meediaväljaanded», siis see on väike osa tõest. Nende dokumentide uurimisel ja seoste sõlmimisel osales 400 uurivat ajakirjanikku 77 riigist! Algas aga see mastaapne ühistöö üle aasta tagasi ning kestab kindlasti veel mõnda aega.

Algataja oli Saksa suurleht Süddeutsche Zeitung (SDZ), kes enda väitel sai 11,5 miljonit dokumenti (2,6 terabaiti andmeid) tundmatult allikalt. See oli loomulikult teadlikult ajakirjanikele jäetud dokumendihunnik, kuid seejuures on väga oluline asjaolu, et ajakirjanikud leidsid suurepärase lahenduse, kuidas see õigesti ära kasutada. Ma olen täiesti kindel, et veel 20 aastat tagasi, 20. sajandi lõpus oleks sellise dokumendimäe läbitöötamine olnud ajakirjanikele võimatu. See oleks võtnud aastaid ning paljusid seoseid, mis praegu paljastati, polekski tõenäoliselt suudetud üldse tuvastada.

SDZ sai üsna ruttu aru, et info maht oli seekord üksi läbinärimiseks liiga suur. Koos rahvusvahelise uurivajakirjanike konsortsiumiga (https://panamapapers.icij.org/) digiteeriti kõik dokumendid ning loodi selline otsingumootor, et sisuliselt ühe-kahe hiireklikiga oli võimalik avastada sidemeid firmade vahel.

«Panama paberite» läbitöötamiseks loodi kaks eraldi suletud internetiplatvormi. Üks oli dokumentide digitaalne baas ning teine oli n-ö foorum, kus uurimistöös osalenud ajakirjanikud oma avastustest teatasid ja neid arutasid. Koostöö ja nüüdisaegsete IT-lahenduste kasutamine – see oli tulevaste paljastuste edu võti.

Uurimisgrupis osalenud tuttava Moskva ajakirjaniku sõnul ei kirjutanud SDZ kellelegi ette, mida keegi peaks uurima, vaid igaüks sai ise valida, mida huvitavaks pidas, ning sai vabalt sellest kirjutada. Peamine tingimus oli, et kõik avaldavad oma uurimistulemused ühel ajal.

Loodetavasti võtavad homsete (tegelikult oleks hea, kui veel ka tänaste) ajakirjanike õpetajad «Panama paberite» juhtumit kui hiilgavat õppematerjali sellest, milline on üks ajakirjanduse oluline suundumus. Eesti meedias on seni mitmel põhjusel liiga väga tähelepanu pööratud nn andme-ajakirjandusele, mis koostöös silmapaistva kujunduse ja multimeediaarsenaliga hakkab kindlasti üha rohkem tooni andma. Head lugu on iga aastaga võimalik jutustada üha huvitavamalt.

Aga kõigepealt peab ajakirjanikul muidugi olema info ja hea lugu.

Seotud lood
    09.04.2016 12.04.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto