Reklaamkõned ajavad mobiilifirmad tülli

Selleks et reklaamkõnesid enam mitte saada, tuleb igale ettevõttele erali öelda, et ei soovi reklaamkõnesid. FOTO: Marko Saarm / Sakala

Reklaamkõnede saamisel pole oluline, kas oled oma numbrit kuskil jaganud või mitte. Numbri valib välja arvuti.

Reklaamkõned pole võõrad kellelegi. Kui aga e-kirju ja -sõnumeid tohib ettevõte saata vaid siis, kui klient on selleks nõusoleku andnud, siis telefoni teel tehtavat reklaami ei reguleerita.

Siiski on olemas Eesti Otseturunduse Liidu (EOTL) liikmete hea tava kokkuleppele, mis käsitleb reklaamikõnedesid. Nii ütleb telefonimüügi hea tava kokkulepe, et kui klient ei soovi ettevõttelt reklaamikõnesid saada, tuleb ettevõttel ta number keelunimekirja panna. Viimane on aga igal firmal erinev, seega tuleb iga ettevõtet eraldi teavitada.

Kaks aastat tagasi pöördusid Telia ja Tele2 esindajad majanduskomisjoni poole ning soovisid, et turunduseesmärgil tohiks helistada vaid inimese enda nõusolekul. Teisisõnu, nad tahtsid, et telefonimüük toimuks samadel alustel nagu reklaamisõnumid ja -meilid. Toona lükati ettepanek tagasi ning majanduskomisjoni uus koosseis pole seda küsimust arutanud.

Tele2 tegevjuhi Argo Virkebau sõnul pole hea tava juurutamine ja eneseregulatsioon turul selle ajaga õnnestunud. Tema sõnul on müügikõnede tegemine Eestis muutunud liiga agressiivseks ja vastavate kaebuste hulk kasvab. «Sellises mahus telefonimüük nagu Eestis pole lubatud pea ühelgi teisel Euroopa turul,» sõnas Virkebau. Ta lisas, peamine probleem on siiski asutusesisesed keelulistid. «Täna peab iga inimene vastama igale reklaamikõne tegijale eraldi, seega pole liit suutnud reaalselt inimestele müügikõnede eest kaitset pakkuda,» märkis ta.

Telia meediasuhete juhi Raigo Neudorfi sõnul austavad nad kliendi soovi. «Kui klient ütleb, et ei soovi müügikõnesid saada, lisame tema nime ja numbri vastavasse nimekirja,» sõnas Neudorf. Ta lisas, et nad pooldavad seadusemuudatust, millega loodaks keskne register, kuhu saavad lisada oma nime ja telefoninumbri kõik, kes reklaamikõnesid saada ei soovi.

Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski sõnul ei toeta Elisa ühtset keelunimekirja. «Telemüügis müüakse väga erinevaid tooteid ning on ettevõtteid, kellele telefonimüük ongi põhitegevus,» kommenteeris Raiski. «Elisa näeb, et üldine keelustamine piiraks konkurentsi ja tarbijate võimalusi küsida ja saada turu parimat hinda.»

Paljude ettevõtete jaoks on telefonimüük peamine sissetulekuallikas. Kui loodaks ühine keelunimekiri, siis ei tohiks nad helistada kliendile, kellele on varem helistanud mõni teine ettevõte. See tähendab, et mõnel firmal ei oleks mingit võimalust oma toodet reklaamida.

Seotud lood
09.04.2016 12.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto