Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: 21. sajandi kröösuste katsetuste rada jätkub

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Kui praegustel Türgi aladel asunud Lüüdiat valitsenud kuningas Kroisos 6. sajandil eKr väärismetallidest esimesi münte vermis ning neid reguleeritult ringlusse lasi, osutus ta pioneeriks. Teedrajav katsetus on olnud ka e-raha bitcoin, millega on küll hullutatud, küll hirmutatud, mille üle on palju targalt arutletud ja ka arusaamatult käsi laiutatud. Mingit pöördelist revolutsiooni maailma rahanduses pole see kaasa toonud, kuigi oma osa nn krüptoraha majanduses siiski täidab.

Eile avaldatud otsuses teatas riigikohus Tallinnas bitcoin’idega kaubelnud Hollandi kodaniku Otto Albert de Voogdi kaasusele viidates, et virtuaalne valuuta bitcoin on maksevahend, mistõttu majandustegevusena bitcoin’idega kaupleja tegevus peab olema allutatud rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele.

Eesti kõrgeima kohtu otsus peaks olema lävepakk meie õigusruumi täiendamiseks. Bitcoin’i entusiastid ehk Eesti Krüptoraha Liit on juhtinud tähelepanu, et kehtivad seadused on koostatud bitcoin’i-eelsel ajal. See on fakt, ent samas ei saa unustada, et bitcoin’i olemuse üle on juristid ja majanduseksperdid kogu Euroopa Liidus päris põhjalikke arutelusid pidanud – on see siis maksevahend või ehk hoopis kaup (tooraine). Ning debatt tegelikult jätkub, kuigi viimasel ajal enam mitte nii suure elevusega kui paar-kolm aastat tagasi.

Riigikohus leidis, et alternatiivsete maksevahendite teenuste osutamisele esitatavad tingimused vajavad täpsustamist, vastasel korral võib aset leida üha uusi kohtuvaidlusi. Eesti Krüptoraha Liidu hinnangul peaksid alternatiivsete maksevahendite pakkujatele ja finantsasutustele kehtima erinevad tingimused ja kohustused. Millised need olema saavad, on praegu siiski veel vara öelda. Eesti kui e-riigi kuvandile sobiks kindlasti hästi, kui suudaksime senisest kaitseasendist välja tulla. Isegi kui jääme skeptilisteks, oleme riigina võimaldanud kodanikel ajada uudset äri ja samas kaitsnud teisi võimalikke riskide eest.

Iga äri toetub usaldusele. Keegi võib ju suuta teha likviidseks maksevahendiks ka lepalehed ja männikäbid. Kuigi entusiastide sõnul moodne, soodne ja detsentraliseeritud (ei ole emiteeritud keskse organisatsiooni poolt, vaid andmebaasi kaudu) ning väidetavalt ka turvaline, on bitcoin maailmas siiski mahult marginaalne ning selle väärtus on olnud väga kõikuv. Kasutust leiab see muidugi hõlpsasti kohtades ja valdkondades, kus tahetakse rahavooge mingil põhjusel varjata, samuti riikides, kus pangateenused aeglased või finantsturg üldiselt ebastabiilne.

11.04.2016 13.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto