Sisukord
Juhtkiri
Postimees
12.04.2016
Eesti Võlausaldaja Marcel Vichmann: jumal teab, mida Norberg seal korraldas Horoskoop Mälumäng Dilbert Male Tagakülg Palju õnne Naine kaotas prügiauto rataste all elu Õigusteaduskond sai kohtus piinliku kaotuse (6) 12.04 esikülg Liibanonlasest professor: peatage sissevool Euroopasse! (11) Võimuliidul on trahvide tõstmiseks ilmselt hääled koos Rõivas: Eesti elanikud on propagandale resistentsed (1) Kohus tühistas Narva linnaametnike süüdimõistmise Majandus Majanduse lühiuudised Majanduse lühiuudised Põllumajanduskriis rajab teed Poola piimale (19) Müügis on vähemalt kolm siin tegutsevat panka Riigikohus allutas bitcoin’idega kauplemise rahapesureeglitele (2) Välismaa Kellaaegadest mitte kinnipidamine ei tohi ärritada (2) Kommentaar: Novira Capitali asutaja ja partner Arle Mölder Välismaa lühiuudised Vabatahtlikult poris ehk kuidas aidata migrante (5) Iraanis äri meili teel ei aeta (1) Iraan ei ela sugugi kiviajas (1) Arvamus Merle Jääger: elagu rahu ja rahvaste sõprus! (15) Kersti Kaljulaid: avalikust teenusest 21. sajandil (10) Juhtkiri: 21. sajandi kröösuste katsetuste rada jätkub Avo-Rein Tereping: Eesti on rahvastikukriisis (29) Postimees 1896. aastal: värviline lumi Lugejate kirjad: kiirustest ja karistustest, muuseumiraudteest Kultuur In memoriam Ülle Ulla (10. XI 1934 – 9. IV 2016) Iga tema liigutus tuli hingest Sport Spordi lühiuudised EOK presidendiks pürgijad väldivad alade eelistamist (2) Kas Meistrite liiga igavaks kiskuv muster murtakse? Närvipinget täis saalid, kavaldavad konkurendid ja karm graafik Euroliiga otsustavad mängud algavad maiuspalaga Tallinn Naine kaotas prügiauto rataste all elu Tarbija Idufirma toob turule 3D-heliga klapid Tartu Laopõlengut uurib kriminaalpolitsei Kvartal koormab Soola tänava üle Kohus leidis: Tartu õpetagu erivajadusega lapsi omal kulul (1) Lapsed igatsevad lähedaste järele (1) Mis ikkagi saab meie koolimajadest? Juhtkiri: öös on asju, mida olema ei peaks Prügi laiutab maas ja vees (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: 21. sajandi kröösuste katsetuste rada jätkub

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Kui praegustel Türgi aladel asunud Lüüdiat valitsenud kuningas Kroisos 6. sajandil eKr väärismetallidest esimesi münte vermis ning neid reguleeritult ringlusse lasi, osutus ta pioneeriks. Teedrajav katsetus on olnud ka e-raha bitcoin, millega on küll hullutatud, küll hirmutatud, mille üle on palju targalt arutletud ja ka arusaamatult käsi laiutatud. Mingit pöördelist revolutsiooni maailma rahanduses pole see kaasa toonud, kuigi oma osa nn krüptoraha majanduses siiski täidab.

Eile avaldatud otsuses teatas riigikohus Tallinnas bitcoin’idega kaubelnud Hollandi kodaniku Otto Albert de Voogdi kaasusele viidates, et virtuaalne valuuta bitcoin on maksevahend, mistõttu majandustegevusena bitcoin’idega kaupleja tegevus peab olema allutatud rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele.

Eesti kõrgeima kohtu otsus peaks olema lävepakk meie õigusruumi täiendamiseks. Bitcoin’i entusiastid ehk Eesti Krüptoraha Liit on juhtinud tähelepanu, et kehtivad seadused on koostatud bitcoin’i-eelsel ajal. See on fakt, ent samas ei saa unustada, et bitcoin’i olemuse üle on juristid ja majanduseksperdid kogu Euroopa Liidus päris põhjalikke arutelusid pidanud – on see siis maksevahend või ehk hoopis kaup (tooraine). Ning debatt tegelikult jätkub, kuigi viimasel ajal enam mitte nii suure elevusega kui paar-kolm aastat tagasi.

Riigikohus leidis, et alternatiivsete maksevahendite teenuste osutamisele esitatavad tingimused vajavad täpsustamist, vastasel korral võib aset leida üha uusi kohtuvaidlusi. Eesti Krüptoraha Liidu hinnangul peaksid alternatiivsete maksevahendite pakkujatele ja finantsasutustele kehtima erinevad tingimused ja kohustused. Millised need olema saavad, on praegu siiski veel vara öelda. Eesti kui e-riigi kuvandile sobiks kindlasti hästi, kui suudaksime senisest kaitseasendist välja tulla. Isegi kui jääme skeptilisteks, oleme riigina võimaldanud kodanikel ajada uudset äri ja samas kaitsnud teisi võimalikke riskide eest.

Iga äri toetub usaldusele. Keegi võib ju suuta teha likviidseks maksevahendiks ka lepalehed ja männikäbid. Kuigi entusiastide sõnul moodne, soodne ja detsentraliseeritud (ei ole emiteeritud keskse organisatsiooni poolt, vaid andmebaasi kaudu) ning väidetavalt ka turvaline, on bitcoin maailmas siiski mahult marginaalne ning selle väärtus on olnud väga kõikuv. Kasutust leiab see muidugi hõlpsasti kohtades ja valdkondades, kus tahetakse rahavooge mingil põhjusel varjata, samuti riikides, kus pangateenused aeglased või finantsturg üldiselt ebastabiilne.

Seotud lood
    11.04.2016 13.04.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto