Sisukord
Arvamus
Postimees
15.04.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Keskerakonna hääletusmasin maksab miljon aastas Sõidujagajaid ähvardab suurem kindlustusmakse Politsei tabas jõhkarditest tänavaröövlid, kes tegutsesid üle Eesti Kas siduda trahv palgaga või mitte? (1) Eesti lühiuudised Vabaerakond algatas eelnõu komisjonide lindistuste säilitamiseks (1) Kas te olete jaburaks läinud?! Martin Helme ründas Kaljuranda päritolu pärast Luik nimetas Vene lennukite manöövreid Läänemerel jultunuks Mälumäng Käpardlikud narkoärikad kukkusid kolinal sisse Aas: suur osa koole on sunnitud uksed sulgema Tagakülg Majandus Teletornis püstitati mobiilse interneti kiirusrekord Kinokett nõuab endiselt juhilt kahjuhüvitist Eestis on kätte jõudnud veebipoodide buum Välismaa Putini telemaraton läbiti üllatusteta Välismaa lühiuudised Ukrainat hakkab päästma ajaloo noorim peaminister Kremli endine tippametnik: Putini režiimile pole praegu reaalseid ohte Ungari valitsuse sünge pühapäev Arvamus Olev Remsu: nuhid, aina nuhid Päeva karikatuur Andrus Karnau: unustatud pensioniraha Taavi Minnik: valget laeva ei tule (1) Juhtkiri: millist presidenti vajab Eesti? Postimees 1924. aastal: uute raudteede kava Erkki Koort: presidendiks soovijail oleks aeg sellest rääkima hakata (1) Diana Ingerainen: lõpetame abivajajate jooksutamise! (2) Kultuur Konjakitooli looja: Kopeerimine on labane vargus Sport Spordi lühiuudised Tiitlikaitsja langes ning ajalugu jäi tegemata Südamesse minev kõne võib hääli oluliselt mõjutada (1) Suur meister tegi lahkudes veel kord imet Rekord purustati, kuid küsimus jäi ikka õhku 200 000 euro küsimus Eesti jalgpallis Tarbija India arsti kohver on põhjatu ja koliseb Tartu Eesti epeenaiskond treenis Tartus olümpiaks Suure haardega tallipoiss ehitas oma aja uhkeima üürimaja (1) Keskaegne loomanahk sundis Tartus kõvasti pead murdma (1) Ahhaa asub tüdrukuid teadusmaailma meelitama Festival Prima Vista mängib müstikaga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: valget laeva ei tule

2 min lugemist
Taavi Minnik. FOTO: Erik Prozes

Eesti kultuuris, eriti intellektuaalidele, on läbi aegade olnud omane valge laeva ootus. Selle nähtuse võiks kokku võtta väga lühidalt ja lihtsustatult nii: Maltsveti jüngrite kombel oodatakse, et saabuks lootsik ning korjaks meid sellest paganama urkast, kus valitseb vaesus, lodevus ja vaimupimedus, ning kannaks meid sinna, kus on hea. Hea on teatavasti ikka seal, kus meid ei ole.

Tundub, et ka praegune otsedemokraatia diskussioon selle pooldajate poolel kätkeb teatavat valge laeva ootamise momenti. Iseenesest pole ju otsedemokraatias kui sellises midagi halba, seda on väärtustatud ja idealiseeritud kui midagi siirast ja tõelist. Kindlasti oleks otsedemokraatia näol Eestis meeldivam perspektiiv kui ühe pereväärtuste kaitsja välja pakutud oligarhia. Aadlimeheks ja aristokraadiks teeb sünnipära, meil oma aadel ajaloolistel põhjustel puudub ning elada isehakanud mustlasparunite all ei ole kõige meeldivam tulevikuväljavaade.

Samas on loodusteadustest teada, et kui korraldada üks ja sama katse eri tingimustes, saame erinevad tulemused. Meil räägitakse õhinal Šveitsi otsedemokraatia traditsioonidest, kuid unustatakse, et need on sama vanad kui Šveitsi poliitika ise. Jutt käib sadadest aastatest. Kui meid huvitab, kuidas töötab otsedemokraatia postsovetlikus ruumis, oleks mõttekam pöörata pilgud lõunanaabri poole, seda enam, et lätlaste puhul on nii või teisiti tegemist kultuuriliselt ja ajalooliselt eestlastele kõige lähedasema rahvaga.

Kehtiv Läti põhiseadus töötati välja aastatel 1920–1922 ning nii nagu 1920. aasta Eesti Vabariigi põhiseadus hõlmab see Šveitsist ülevõetud otsedemokraatia ideesid. Lätlaste 1922. aasta põhiseadust on 1991. aastast alates parandatud ja täiendatud, kuid säilitades otsedemokraatia elemente. Muuhulgas on sätestatud, et kümnendik kodanikest võib algatada seaduseelnõu ja seim on kohustatud seda arutama (§ 78), ning kui seim peaks selle eelnõu tagasi lükkama, siis tuleb panna eelnõu rahvahääletusele (§ 78). Läti põhiseaduse § 48 järgi võib president küsida rahvahääletusel nõusolekut seimi laialisaatmiseks ning 2000. aastatel muudeti § 14 nii, et kümnendik kodanikest võib algatada seimi laialisaatmise, pannes selle küsimuse rahvahääletusele.

Nende paragrahvide positiivne külg on see, et see annab osale rahvast kindlustunde, et neil on hoovad oma riigi poliitika mõjutamiseks, ning vaevalt neid keegi kunagi kaotada söandaks. Reaalsus on aga see, et neil normidel pole praktilist tähendust, kuna otsedemokraatia rakendamine postsovetlikus ruumis on esile toonud selle põhilised puudused. Rahvas on selle hoova efektiivseks praktiseerimiseks liialt passiivne, manipuleeritav ja inertne mass. Majanduskriisi aastatel 2006–2008 oli Lätis päevakorral seimi väljavahetamine referendumi teel, mis kukkus läbi. 2012. aastal hääletati kohalike Kremli jüngrite korraldatud vene keele teiseks riigikeeleks muutmise vastu. Kusjuures ka paljud Läti vene emakeelega kodanikud ignoreerisid referendumit või hääletasid vastu. Läti otsedemokraatial pole riigi tasandil suuri töövõite ette näidata ning see vihjab pigem sellele, et otsedemokraatia ei tooks reaalsuses ka sedakorda valget lootsikut meie kiviklibusesse randa.

Seotud lood
14.04.2016 16.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto