Sisukord
Arvamus
Postimees
14.04.2016
Eesti Esimesed Eesti asjaosalised avalikud (4) Panga klient jäi kolmeks päevaks rahata Kelm, pühak või kahenäoline Janus? (8) Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Solariselt pudenes aknaklaas Palju õnne Rahanäljas võimuliidu valus põrumine (2) Entusiast hakkab Viljandi järve angerjaid asustama Panama infoleke toob välja kümneid Eesti nimesid Eesti lühiuudised Terviseprogramm kutsub mehi üles rohkem liigutama Tagakülg Paldiski saab uue Julajevi kuju Majandus Riik asub oma ettevõtteid korrastama Majanduse lühiuudised Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene jagunes kaheks AirBalticu skandaalne suurinvestor: mul on mitu offshore-firmat Välismaa ÜRO juhiks otsitakse naist Välismaa lühiuudised Eesti kõiki kaarte veel ei ava Mõttemäng näitas ELi ja NATO muresid Putini tõrjumisel Maarja Lühiste: miks on oluline, et maailma liidrite hulgas oleks rohkem naisi? Zika viirus on arvatust hirmsam Endine Obama valitsuse nõunik: vägede vähendamine Euroopas oli ennatlik (2) Arvamus Rein Rebane: erakoolid ja riigikoolid - mitte ainult rahast (5) Liisa Tagel: üks isiklik näide sellest, kuidas tekkib palgalõhe (16) Juhtkiri: trahvieelnõu suri prožektorivalguses (1) Oliver Nääs: Kender – hullem kui terrorist? (7) Panama infoleke toob välja kümneid Eesti nimesid Päeva karikatuur Postimees 1934. aastal: kõrgepalgaliste naised vallandamisele Mart Noorma: nulltolerants plagiaadile Tõnis Oja: Eesti ettevõtete juhtide palgad on väga suured (4) Kultuur Kuidas Pariis õhkimisest pääses? «Diplomaatia» Postimehe Kinos (2) Lund sajab – mis mõte sel on... Naised teevad katse võtta tagasi õigus oma välimusele Sport Spordi lühiuudised Korvpalli veerandfinaalid – oodatud võitjad ja vägev maiuspala PSG põrus ning piirdus taas veerandfinaaliga Maria Šarapova võib meldooniumi-saagast siiski puhtalt pääseda Rekordimeeskond andis Kalevile õppetunni Tallinn Solariselt pudenes aknaklaas Tarbija Madrats osta tunde järgi Tartu Teater valib uude lavastusse lapsi Murul parkijate vastu läksid käiku klaasikillud Hakkaja noormees kutsus poliitikud kooli aru andma Tartu otsib lemmikparki (3) Ärme ehita Tartusse Saku suurhalli Maarjamõisa ülikoolilinnaku visand jõudis paberile (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Oliver Nääs: Kender – hullem kui terrorist?

4 min lugemist
Oliver Nääs FOTO: Erakogu

TÜ kriminaalmenetluse õppejõu, vandeadvokaat Oliver Nääsi meelest unustatakse Kaur Kenderi lapsporno kaasuse puhul väljendusvabaduse põhiline olemus. Peame ärritust taluma, kui see, mis ärritab, ei puuduta ühtegi konkreetset inimest.

Tellijale

Kaur Kenderi õudusnovelli «Untitled XII» (see on autori enese määratlus) kaasus on sõnavabaduse seisukohast tekitanud palju tähelepanu ja diskussiooni. Avalikult on sõna võtnud nii kirjanikud kui ka isegi mitmed juristid – näiteks advokatuuri uus esimees vandeadvokaat Hannes Vallikivi ja ka minu hea kolleeg Tartu Ülikoolist, endine prokurör Margus Kurm. Kuigi Kurmi soov oma endisi kolleege prokuratuurist selles kaasuses toetada on inimlikult mõistetav, ma juristina tema seisukohtadega kahjuks nõustuda ei saa.

Juristina karistusseadustikus näpuga järge ajades ning seadusesõnale pilku heites minu jaoks liiga palju tõlgendusruumi ei jää. Karistusseadustiku § 178, mis sätestab vastutuse lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise eest, peab silmas situatsiooni, kus pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutatakse reaalselt eksisteerivat inimest. Kui see nii ei oleks, siis keda me nii väga kaitseme?

Isiku kui reaalse inimese lähtekohta selle normi kontekstis kinnitab ka Kurmi poolt karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes väljendatud seisukoht, et lapsporno valmistamise, hoidmise ja levitamise keelu paragrahvi kaitseala on mitte ühiskondlik kõlblus, vaid laste normaalne vaimne ja seksuaalne areng. Kuidas saab mõne fiktiivse kirjandusliku karakteri suhtes toimepandu (kui tahes jõle) kahjustada reaalse lapse normaalset vaimset ja seksuaalset arengut? Õige vastus – ei saagi.

Sellist seisukohta kinnitab väga selgelt ka varasem pikaajaline õiguspraktika karistusseadustiku § 178 tõlgendamisel ja rakendamisel, mis üheselt on aksepteerinud «Untitled XXII-ga» võrreldavat, väljamõeldud tegelaskujudega kirjandust.

Eestis on avaldatud ja vabalt kättesaadav terve rida teoseid, mis sisaldavad hulgaliselt stseene, mis on väga sarnased «Unitled XII-ga». Tuntuim neist on kahtlemata Markii de Sade’i «Soodoma 120 päeva...». Lisaks võib veel nimetada William Burroughsi «Alasti lõunasööki».

Märkimisväärne on, et mõlemad nimetatud teosed on ajaloo jooksul elanud üle midagi sarnast, mis praegu toimub Kenderi «Unitled XII-ga». Markii de Sade’i üle toimus arvukalt kohtuprotsesse ning suure osa oma elust veetis ta hullumajas, kus lõpuks ka suri. Paraku toimus see tublisti üle 200 aasta tagasi. Tänapäeval peetakse de Sade’i üheks maailmakirjanduse klassikuks.

William Burroughsi teos keelati Bostonis 1962. aastal, kuna sisaldas nii pedofiiliaga kui ka lapse mõrvaga seotud stseene. 1966. aastal kõrgem kohus aga tühistas keelu, kuna teos omas sotsiaalset ja kirjanduslikku väärtust.

13.04.2016 15.04.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto