Sisukord
Arvamus
Postimees
14.04.2016
Eesti Esimesed Eesti asjaosalised avalikud (4) Panga klient jäi kolmeks päevaks rahata Kelm, pühak või kahenäoline Janus? (8) Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Solariselt pudenes aknaklaas Palju õnne Rahanäljas võimuliidu valus põrumine (2) Entusiast hakkab Viljandi järve angerjaid asustama Panama infoleke toob välja kümneid Eesti nimesid Eesti lühiuudised Terviseprogramm kutsub mehi üles rohkem liigutama Tagakülg Paldiski saab uue Julajevi kuju Majandus Riik asub oma ettevõtteid korrastama Majanduse lühiuudised Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene jagunes kaheks AirBalticu skandaalne suurinvestor: mul on mitu offshore-firmat Välismaa ÜRO juhiks otsitakse naist Välismaa lühiuudised Eesti kõiki kaarte veel ei ava Mõttemäng näitas ELi ja NATO muresid Putini tõrjumisel Maarja Lühiste: miks on oluline, et maailma liidrite hulgas oleks rohkem naisi? Zika viirus on arvatust hirmsam Endine Obama valitsuse nõunik: vägede vähendamine Euroopas oli ennatlik (2) Arvamus Rein Rebane: erakoolid ja riigikoolid - mitte ainult rahast (5) Liisa Tagel: üks isiklik näide sellest, kuidas tekkib palgalõhe (16) Juhtkiri: trahvieelnõu suri prožektorivalguses (1) Oliver Nääs: Kender – hullem kui terrorist? (7) Panama infoleke toob välja kümneid Eesti nimesid Päeva karikatuur Postimees 1934. aastal: kõrgepalgaliste naised vallandamisele Mart Noorma: nulltolerants plagiaadile Tõnis Oja: Eesti ettevõtete juhtide palgad on väga suured (4) Kultuur Kuidas Pariis õhkimisest pääses? «Diplomaatia» Postimehe Kinos (2) Lund sajab – mis mõte sel on... Naised teevad katse võtta tagasi õigus oma välimusele Sport Spordi lühiuudised Korvpalli veerandfinaalid – oodatud võitjad ja vägev maiuspala PSG põrus ning piirdus taas veerandfinaaliga Maria Šarapova võib meldooniumi-saagast siiski puhtalt pääseda Rekordimeeskond andis Kalevile õppetunni Tallinn Solariselt pudenes aknaklaas Tarbija Madrats osta tunde järgi Tartu Teater valib uude lavastusse lapsi Murul parkijate vastu läksid käiku klaasikillud Hakkaja noormees kutsus poliitikud kooli aru andma Tartu otsib lemmikparki (3) Ärme ehita Tartusse Saku suurhalli Maarjamõisa ülikoolilinnaku visand jõudis paberile (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Rein Rebane: erakoolid ja riigikoolid - mitte ainult rahast

3 min lugemist
Koolijuht Rein Rebane FOTO: Pm

Rocca al Mare kooli üks asutajatest Rein Rebane vastab haridusminister Jürgen Ligile.

Tellijale

Esimesel ja ainukesel kohtumisel (nn arutelul) erakoolide esindajatega ütles haridusminister Jürgen Ligi kohe alustuseks välja oma kaks seisukohta: «Mulle on teie palgatud PR-firma teada ja arvestage sellega, et olen kestvussportlane ning võidan teid lõpuks niikuinii.» Sellised avasõnad kuuluvad tulevikus ilmselt arutelude avamise klassikasse.

Hr Ligi, need koolid, mille vanemad on loonud oma laste arengutingimuste mitmekesistamiseks, ja praegune võitlus nende püsimajäämise nimel, ei ole meie jaoks mitte pelgalt sport ja raha, vaid kannab palju laiemat kultuurimõõdet. Nagu näitas ka viimane Foorumi saade, olete te sportimisel üsna üksinda jäänud.

Rahast rääkides tuleks esmalt lahti seletada üks mõiste – riik –, millega selles debatis vastavalt vajadusele manipuleeritakse. Makse maksan ma Eesti vabariigile ja millises proportsioonis need maksud keskvalitsuse ja valdade vahel jaotuvad, ei ole minu kui Eesti kodaniku mõistes argumentatsiooniobjekt ehk keskvalitsus ja kohalik omavalitsus on maksumaksja jaoks ühtviisi riik.

Kui Eesti Vabariik 20. augustil 1991 taasiseseisvus, võis kogu maa ning sellele rahva poolt loodu lugeda eesti rahva omandiks, mida see ju sisuliselt oligi. Samal momendil oli vaja luua riik oma struktuuridega. Sellest saigi praegu vaidlusalune olukord alguse.

Riigi moodustamise hetkel võõrandas riik ainuvaldselt kõik koolihooned, õppevahendid, muud õpperajatised, kõikide koolide knowhow, õppekirjanduse, õpetajad, õpilased ja isegi nõukogudeaegse õppekava ning õppimis- ja inimkäsituse – ehk kõik selle, mis kuulus sel momendil eesti rahvale.

Eesti põhiseaduseni jõuti 1992. aasta 3. juulil ja sellega loodi sõnaselgelt õiguslik alus sellele, et koole saavad võrdselt luua ja pidada nii riik kui ka eraalgatus ehk kogukonnad. Võimalused olid seaduses võrdsed, aga vahendid enne seda juba ebavõrdselt jaotatud. Samas öeldakse ka, et põhiõigus ja -vastutus koolivalikul on lapsevanematel.

Seepärast tuli lapsevanematel, kogukondadel ja mõttekaaslastel, keda antud riiklik koolikorraldus kas maailmavaatelistel, pedagoogilistel, inimkäsituslikel, väärtuspõhistel vms põhjustel ei rahuldanud, osta maad ja ehitada koolimaju, rentida või osta ruumid koolipidamiseks, arendada välja muu vajalik taristu, soetada õppevahendid ja -raamatud, leida vastava õpetamisideoloogiaga õpetajad, töötada välja oma kooli kontseptsioon ning kogu see krempel veel iga päev töös hoida. Seda tegime ja tehakse ka praegu valdavalt lapsevanemate rahast ehk õppemaksust.

Loomulikult oli mõningaseks leevenduseks Riigikogu 2010. aastal vastu võetud seadus, et tekkelise ebavõrdsuse kompenseerimiseks katab riik osaliselt igapäevaseid halduskulusid. Ülejäänud kulude kompenseerimine jääb õppemaksu kanda, seepärast selline võimalus erakoolidele põhiseaduslikult jäetigi. Selles kontekstis on erakoolidele maksumaksja rahast tegevuskulude osaline katmine igati põhjendatud. Kahjuks on see põhjus praegusest debatist siiani välja jäänud ning jutuks ainult rahanumbrid, mitte nende tekkimise ja jaotamise loogika.

Ja kui mängu astus ainult raha, siis hakati kohe tõrjuma mõisteid – laps, alternatiivsed hariduslahendused, maailmavaatelised erisused, lastevanemate valiku- ja otsustusõigused, kodanikualgatus ja -ühiskond. Haridusministri sõnum on: «Teid ei ole meile enam vaja.»

Sarnast terminoloogiat ja tunnuseid kasutasid lähiajaloos totalitaarsed ühiskonnad. Praeguste haridusjuhtide eesmärgid kõlavad väga tuttavliku loosungina: «Pöörake oma vanematest ära, nende loodu ja nende valikud ei ole õiged – riik teab paremini!»

Võib juhtuda ja juhtubki, et erinevalt mõtlevaid inimesi on raskem valitseda ning ühikonnas toimuv hakkab detsentraliseeruma. Parem oleks aga ju tsentraliseerida, sest nii on kergem tappa kodanikualgatust, mida on ka liikumine «Avalikult haridusest».

Ma näengi suurimat ohtu järjepidevalt tsentraliseerimise poole liikumises. Üks selle tunnuseid on, et riigile olulistele kohtadele inimesi mitte ei valita, vaid määratakse. Kas keegi mäletab kedagi, kes mäletab kedagi, keda on kuhugi hiljuti valitud? Mina mäletan vaid ühte – Indrek Tarand europarlamenti.

Muidu arukad inimesed, aga Jürgen Ligi kindlas toetuskooris: riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv – määratud; õiguskantsler Ülle Madise – määratud; riigikontrolör Alar Karis – määratud.

Võib aru saada ka nende ametnike põhiseaduse vastavatest tõlgendustest, kuna nad on valitsuse väga lühikese keti otsas. Palju lühema kui 75 eesti vaimuinimest ja pea 10 000 vabalt mõtlevat ja oma laste tuleviku eest seisvat vabariigi kodanikku.

13.04.2016 15.04.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto