
Kahtlus, mille Postimees avalikustas Panama infolekkega seoses kolm päeva tagasi, sai eile kinnituse ETV uuriva telesaate «Pealtnägija» avaldatud dokumentides.
Kahtlus, mille Postimees avalikustas Panama infolekkega seoses kolm päeva tagasi, sai eile kinnituse ETV uuriva telesaate «Pealtnägija» avaldatud dokumentides.
Jutt on kümmekond aastat tagasi Eesti ülirikaste varahoidjaks olnud Kalle Norbergi seotusest piimaärimees Oliver Kruuda finantsafääriga, millega ärimees jättis riigile maksmata sadu tuhandeid eurosid.
«Pealtnägija» avalikustas Panama infolekkest pärit paberid, mille kohaselt oli Norbergile kuuluva ettevõtte LFS arvel veel kümmekond aastat tagasi kokku 221 offshore-firmat, mida haldas infolekkes kurikuulsaks saanud Mossack Fonseca. Norbergi firmadest oli Niuel 118, Bahamal 117, Briti Neitsisaartel 31 ja Panamas 31.
Norbergi väitel pole ta teinud midagi ebaseaduslikku, sest tema tegevust on korduvalt kontrollinud Luksemburgi võimud. «Kordagi need auditid ei leidnud midagi või ei leidnud seda, et me oleks kuidagipidi neid reegleid rikkunud või midagi valesti teinud,» ütles ärimees «Pealtnägijale».
Ta jättis targu mainimata, et Luksemburgis nähtavad andmed ei vii kontrollijaid riiulifirmadeni, mis on registreeritud eksootilistes riikides, kuhu Luksemburgi audiitorid kontrollima ei pääse.
«Pealtnägija» valdusesse sattunud informatsioon kinnitab vähemalt ühte juhtumit, kui Mossack Fonseca loodud varifirmaga peteti Eesti riiki. Selle loo peategelane on piimaärimees Oliver Kruuda ja selle juhtumi võimaliku seose Panama infolekkega avaldas Postimees esmaspäeval.
Loo vahelüli on Kalle Norberg, kes tunnistas sel esmaspäeval, et puutus Mossack Fonseca bürooga kokku viimati 2014. aastal seoses ettevõttega Hodge Bay Investments Limited. Norbergi väitel vahendas ta Mossack Fonseca juures ettevõtjaid, kes soovisid taastada üht oma vana ettevõtet.
Hodge Bay Investment Limited on Eestis läbinud kohtuasja, mille tulemusena pidi piimakuningas Oliver Kruuda tasuma riigile 341 000 eurot, sest oli kasutanud varifirmat maksudest hoidumiseks.
Nimelt tekkis maksuametil kahtlus, et Kruuda oli samalt Hodge Bay Investmentilt ostnud Rootsist juustuseadme kunstlikult kõrge hinnaga vaid selleks, et vältida tegelikult hoopis välja võetavalt rahalt riigimaksude tasumist. Maksuamet kahtlustas, et riiulifirma taga oli Kruuda ise.
Kruuda väitel maksis ta juustuseadme eest 3,65 miljonit eurot, maksuamet hindas tehingu tegelikuks hinnaks 620 000 eurot. Kohus otsustas maksuameti kasuks. Seega viis Kruuda tehinguga firmast maksuvabalt välja umbes kolm miljonit eurot.
Need on avalikkusele seni teada faktid, millele ärimees Kruuda on vastu vaielnud.
Panama infolekkest ilmnenud dokumentatsioon näitab aga, et Briti Neitsisaartel registreeritud firma, täpsemalt Hodge Bay Investments, soetati juba 2004. aastal 928 dollari eest. Seda tegi Tallinnas Mustamäel tegutsenud Kalle Norbergi firma.
«Pealtnägija» valdusesse jõudnud paberid näitavad, et samal ajal kui Oliver Kruuda maksuametiga kohut käis, äratati vahepeal riiulile pandud Hodge Bay 2014. aastal jälle ellu ning selle direktoriks ja omanikuks pandi Kalle Norberg.
See on asi, mida Norberg alguses ajakirjanikele eitas, kuid paberite lauale ilmudes siiski osaliselt omaks võttis: «Ma arvan seda, et kui seal oli vaja mingit kas…, kas mingeid väljavõtteid või mingeid muid asju, siis see on lihtsalt ühekordseks asjaks tehtud paberid. Ma ei tea sellest midagi.»
Samadest paberitest nähtub, et riiulifirma ajutises elluäratamises osales praegune advokatuuri esimees, toonane reaadvokaat Hannes Vallikivi. Viimane saatis otse Mossack Fonseca kliendihaldurile selle kohta mitmeid juhiseid. Vallikivi keeldus kliendisaladusele viidates «Pealtnägijale» kommentaare andmast, kinnitades, et pole teinud midagi ebaseaduslikku.
Telesaatele lekkis ka Mossack Fonseca 2014. aasta kevade sisememo selle kohta, et Kalle Norberg oli uuesti ühendust võtnud nende Luksemburgi esindusega ja toonud sinna uue kliendi – Urmas Toome. Viimane esindas õigusbürood M.O.B., kes tahtis avada Luksemburgis esinduse ja oli huvitatud firmade ostmisest.
1999. aastast Eestis tegutseva õigusbüroo kodulehe teatel on nende põhitegevus firmade asutamine ja likvideerimine. Toome nimega on Eesti äriregistris seotud 516 firmat. 2014. aasta kevadel, st ajal, kui Norberg Toomet Mossacki Luksemburgi kontorile tutvustas, alustas Toome firmade osturallit üle maailma. Ta ostis ettevõtted Maltale ja Küprosele, uuris maad Uus-Meremaal ja Hongkongis ning lõi privaatfondi Panamas.
Infolekke dokumendid näitavad, et Toome otsis eriti selliseid firmasid, mis oleksid juba mõne aasta tegutsenud ja millel oleks ka käive. Näiteks 2015. aasta kevadel otsis Toome sellist firmat Seišellidelt. Koostööpartner Mossack leidis oma riiulilt aga hoopis 2014. aasta sügisel Briti Anguillal asutatud Tallyfield S.A.
Panama paberitest selgub seegi, et Toomest sai Tallyfield S.A omanik ja direktor juba 2014. aasta septembris. Nagu asjade käigust nähtub, ei teadnud Toome sellise ettevõtte olemasolust 2014. aastal veel midagi. Omandisuhte tagasiulatuvalt muutmine klassifitseeruks Eesti õiguse järgi võltsimiseks, kuid Tallyfield S.A. kuulub Briti jurisdiktsiooni.
Ka Urmas Toome keeldus juhtumit selgitamast.