Sisukord
Metsa ABC
Postimees
09.12.2019
Sotsiaalminister raviks hoolekande rahapuudust uue maksuga (38) Eesti Ametnikueetika ununes pooleks aastaks (9) Kaheksa miljoni euro eest kuus minutit sõitu (18) Mustakivi tee pikendus: asi on otsustatud, aga teeme moe pärast uuringuid (4) Eesti tööandja ei taha Soomest naasnud pehmosid Alkoholimüügile kaalutakse uusi piiranguid (49) Donbassi haiglaid aitav Eesti meditsiinidiplomaat kõnnib õrnal jääl Liiklusinnovatsioon: politsei katsetas autojuhtide usaldamist (4) EKKMil pole ka uuest ekspertiisist palju loota M.V.Wool koondab 125 töötajat Arvo Pärdi keskus pälvis arhitektuuri peapreemia (1) Riigireetur Herman Simm pääseb trellide tagant (1) Apteegireformi põrmustamise plaan kubiseb hulgimüüjate jutupunktidest (25) Noored katsetavad ellujäämise piire Jaaganti poliitikaradar. Ministrid Robin Hoodi sukkpükstes (10) Peaminister jättis ametnikud rünnaku alla (49) Aeg 43 kohtunikule: süvenege, ärge olge emotsionaalsed! (8) Majandus Kogeri puitmajaäri äpardumine: töötajatel ja partneritel rusikas taskus (8) Uus eriüksus võtab luubi alla pahatahtlikud pankrotid (4) Hinnad langevad kolmandat kuud (1) Proffidele kallis, väikeinvestoritele kõlbas väga hästi (1) Google’is algas uus ajastu Suurem trahv täitureid ja notareid ei kõiguta Tuumajaama mehed sõidutavad Kunda juhid Soome (5) Riigikontrolli hinnangul ei valmi Rail Baltic õigeks ajaks (10) Oskari lihatööstus listeeriast prii Estanci juht: kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstu või pensionile ikka (19) Välismaalased: Tallinn on mõnusam kui Skandinaavia (14) Välismaa USA mereväebaasi rünnanud saud vihjas sotsiaalmeedias Al-Qaedale Ukrainlased kehutasid Zelenskõid Putinile mitte järele andma (1) Süüria al-Holi laagrist on põgenenud 25 ISISega seotud eurooplannat Postimees Berliinis ⟩ Parteide siseheitlused kõigutavad Saksa valitsust Berliini mõrv pingestab Saksamaa ja Venemaa suhteid (1) Demokraadid peavad Trumpiga sümboolset lahingut Oliver Ait: USA roll oma liitlaste lepitamisel Aasias on endiselt määrav Auschwitzis käinud Merkel nimetas natsikuritegude mälestamist Saksamaa kohustuseks (4) Kohalik vaade ⟩ Eesti edu PISA testis raputas soola leedulaste enesehaletsuse haavale (15) Postimees Berliinis ⟩ Venemaa sanktsioonide vastased teevad üha kõvemat häält (7) Pahameel pensionireformi üle seiskas Prantsusmaa (2) Arvamus Marko Mihkelson: vaba Ukraina tagab rahu Euroopas (6) Steven-Hristo Evestus: kingitused igaühele (4) Juhtkiri: ei mingit reset’i (3) Kadri Kuulpak: kes on vana? Brian Roraff: liitlased läbi tule ja vee – NATO 70 aastat hiljem (1) Energiast pungil Olari Elts Tänusõnad õpetaja rahakotis (4) Usalduse kaotanud mees (2) Ei vabanda ealeski (87) Juhtkiri: identiteet ja emotsioonid Evelyn Kaldoja: poliitiline klassikokkutulek (1) Meie Eesti Kriitikud: statistikaamet tegutseb vahendeid valimata (1) Diana Beltadze: Eesti on valmis registripõhiseks rahvaloenduseks Martin Ehala: kas küsida kõigilt või mõnedelt Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud (2) Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (2) Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel Tiina Tambaum: naised ei mõista vanu mehi (2) Nõmme vanamehi seob jutu- ja tehnikahuvi Garaaž on rohkem kui vaid üksindustõrje Kultuur Ebamugavuse ilu In memoriam Zaza Urušadze 30.10.1965 – 7.12.2019 Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (3) Teispoolsus on juba siin Konrad Mägi Torinos. Miks see on tähtis? Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta? Lauri Lagle lavastuse mitu probleemi Mogri Märt – vihmausside jumal Maailmade langemise heli Hedvig Hansoni hetked Kurt Ellinguga Sport Põlva Serviti peatreener karikavõidust: saime võidu, mida keegi ei oleks osanud pakkuda Mis saab Venemaa spordist? (4) Kaotatud medal röövis une, aga lisas eneseusku Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel (2) Profirattur Mihkel Räim sihib suurtuuri etapivõitu Priit Pulleritsu kolumn: alternatiivne käsitlus Mati Alaverist (15) Rain Veideman siirdub kolmandat korda Itaaliasse Kalevi veenev triumf Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Vips uutes oludes jätkuvalt võimas Kristin Kuubal sulgpallis olümpiakoht peaaegu käes Aasta treeneriks pürib ka kolm juhendajate paari Rocki ja korvpalliliidu kukepoks, mõlemal oma tõde Kalev/Cramo hoiatab: uus seadus sunnib tegevuse lõpetama Tervis Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Õnnetuses jala kaotanud teadlane: teadlik hingamine päästis mu elu Kliima REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (2) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Haigla hoovist leiti üllatav luustik Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Biennaal pealiskaudsuse ja camp’i vahel Siim Kallas: minu üheksa põhimõtet tippjuhina (42) Francis Fukuyama: identiteet annab inimesele väärikuse (17) Aveliina Helm: me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes (3) Tallinn 800: näoga mere poole EKI keelekool: päris šeff lugu Kaks köidet vaimuloolist Hiiumaad Vikerkaar loeb. Armastuskiri Hiiumaale Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Plaadiarvustus: sarnast häält ei leidu Nädala plaat: üllatus algusest lõpuni Arter Video ⟩ Tanel Veenre moemärk TVJ sattus Hiinas piraatide küüsi Martin Järveoja: Ott Tänak on vastuvoolu ujuja (5) Ainult veidrik silkas pesuväel mööda linna Meie kapten «Kõlab hästi – Siberis puhkusel!» Võlurohi äreva maailma vastu – dopamiinipaast Sortsuke kasesiirupit teeb hapukapsa karamelliseks Kuidas tundub, Mr Wednesday? Sõiduproov BMW M850i Gran Coupéga Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (3) Homses Arteris: Martin Järveoja eksklusiivintervjuu, Tanel Veenre ehmatus ja Ränioru uus hullus Moodsa aja muinaslugu ehk «Kes on kasutanud minu andmeid?» Maa Elu Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Ilmajutt: lumehämmeldus Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Pealinnapere hakkas mahetalunikeks Tartu RMK uuest Tartu büroohoonest tõotab tulla aasta puitehitis Veel üks tuntud kiirtoidukett plaanib tulla Tartusse Siim Avi: järjepidevusest Tartu opositsioon tahab lasteaiatasu langetada Fotod: vaata, millised jõulupuud on ehitud Tartumaa vallakeskustes Viie maa muusikute kuuehäälne vokaaldžäss kõlab esmaspäeval Tartus Peeter Olesk: kui pole ei rohtu ega pädevustki (1) Salemi kogudus kogub laadal Süüria põgenikele raha Bakteritelt on õppida midagi, mis aitab inimese geene ravida Julia Beljajeva särab taas parimate seas Ratas ootab erasektorilt rohkemat (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Metsauuendus kui omaniku kohustus

5 min lugemist
Metsaistutustalguid korraldatakse tänapäeval nii riigimetsas kui ka erametsas. FOTO: Viio Aitsam

„Et järeltulevatele põlvedele jääks samaväärne või väärtuslikum mets,” on üks metsauuendajate põhireegel.

Metsa uuendamise all ei mõelda ainult puutaimede istutamist. See võib olla ka külv või hoopis looduslik uuendus, millele metsaomanik saab mitut moodi kaasa aidata. Igatahes tuleb enamasti kahe aasta jooksul pärast raiet midagi ette võtta, et viie aasta pärast kasvaks samal alal noor mets.

 Mõnikord võib metsaomanik väiksema vaevaga hakkama saada: näiteks hall-lepiku raiumise järel loetakse sobilikuks uuenduseks ka halli lepa järelkasv, mis tavaliselt kasvab ise. Eriti vaevaliseks võib samas kujuneda viljakate kasvukohtade okaspuumetsa uuendus, kuna seal tuleb uus mets istutada ja istutatut veel mitu aastat hooldada, et rohi ja lehtpuud kalleid taimi enda alla ei mataks.

Kontroll igal aastal

Omanikele metsaseadusega pandud kohustuse täitmist käivad keskkonnaameti metsaspetsialistid igal aastal kontrollimas. Juhuvalikuga valitakse välja teatud hulk raiutud (kahe aasta eest, viie aasta eest ja varem raiutud) metsaalasid. Siis minnakse metsa ja loetakse nendel aladel noored puud kokku.

Kui ala ühe hektari kohta kasvab ühtlaselt poolemeetriseid või kõrgemaid puid vähemalt 1000 (kuusk) või 1500 (mänd, tamm; teised uuendusena arvesse minevad puuliigid siis, kui on vähemalt meetrised), on kõik korras. Kui noori puid on vähem ja metsaomanik pole soovinud metsauuenduseks tähtajapikendust, võib amet talle teha märgukirja või ettekirjutuse, millega kohustust meelde tuletab. Kui metsaomanik ei reageeri, võib asi isegi sundistutamiseni minna.

Suhteliselt hästi?

Hiljuti avalikustas keskkonnaamet mullused metsauuenduskontrolli tulemused. Üldmulje järgi on olukord hea. Amet nentis, et kontrollitud 4723 metsaeraldisest 77 protsendil oli piisav metsa järelkasv tagatud ja enamik Eesti metsaomanikest uuendab metsa nõuetekohaselt.

Kui andmeid lähemalt uurida, siis pilt enam nii roosiline pole. Kontrolliks eraldisi valides ei tee amet vahet, kas tegu on riigi- või erametsaga. Piltlikult öeldes on ühes pajas professionaalselt metsi majandav RMK ja väga erinevate oskuste-kogemustega erametsaomanikud. Kui metsi oleks kontrollitud eraldi, oleksid riigimetsa näitajad paremad ja erametsa näitajad kehvemad.

Ka ainuüksi erametsa osas on suuri erinevusi. Laias laastus saab öelda, et metsaühistutesse koondunud erametsaomanikud uuendavad metsi järjekindlamalt ‒ paljudes tänapäeva metsaühistutes on ametis professionaalsed metsamehed, kes korraldavad metsatöid ühistu kaudu või vähemalt tuletavad hajameelsele metsaomanikule õigel ajal metsauuenduskohustust meelde.

Suures plaanis

Üks erinevus on riigi- ja erametsal veel. Riigimetsal on oma metsakorraldajad ja arvepidamine, mis võimaldab näpuga järge ajada ja iga hetk ütelda hektarite kaupa täpselt, kui kaugel tööga ollakse. Teada on raiemaht, istutatud või külvatud alad, hooldustööd jne.

Erametsa kui terviku kohta pole teada õieti midagi ja riigimetsaga seda üks ühele võrrelda ei saa, kuna metsade koosluski erineb: erametsade hulgas on märksa rohkem isetekkelist ja väga eriilmelist lehtpuumetsa.

Uuendusraiet saab metsaomanik teha, kui esitab keskkonnaametile metsateatise. Sel dokumendil on tõesti ka raieandmed kirjas, aga teatis ei pruugi tähendada tegelikku raiumist. Kui näiteks talv on soe ja pinnas pehme, nagu tänavu, võib omanik raiumise järgmiseks aastaks edasi lükata (metsateatistel märgitud raie ja tegelikkus võivad erineda 30, isegi 40%). Metsauuenduse kohta omanikud enam teatisi esitama ei pea ja selle tegelikku mahtu saab üksnes oletada.

Eestis on 2,2 miljonit hektarit metsamaad, millest umbes pool riigimetsa ja pool erametsa. Riigimetsa uuendatav metsapind on aastas umbes 10 000 hektarit. Et umbkaudu erametsaomanike tegelikku istutusmahtu teada saada, võetakse turul olevate metsataimede arv, millest lahutatakse riigimetsa istutatud taimed. Eelmisel aastal oli taimi 27,7 miljonit tükki. RMK istutas riigimetsa neid 19,3 miljonit ja erametsadele jäi 8,7 miljonit, millega sai uuendada 5079 hektarit raiesmikke. Tänavu on taimi turul 29,9 miljonit ja asjamehed ennustavad, et erametsas neid kõigile soovijatele ei jätku.

Tegelik metsauuendushuvi

Keskkonnaamet märgib eelmise aasta kontrolliaruandes, et 4723 eraldisest 427 juhul (enamasti riigimets) on omanik taotlenud metsa uuendamise tähtaja pikendust ja on selle ka saanud. 54 eraldise omanikule saatis amet märgukirja metsauuendamise kohustuse täitmatajätmise pärast: ei olnud maapinda ette valmistatud ega istutatud või külvatud ja polnud ka tulevikus metsalootust andvat looduslikku uuendust. Üldpilti need arvud, nagu öeldud, ei näita.

Kui omanik on jätnud metsa uuendamata ja uuendust pole ka looduslikult tekkinud, võib peale muu tulla tüli naabriga, sest sellise alaga piirnevatel metsamaadel on keelatud lageraiet teha.

Et erametsaomanike metsauuendushuvi on aasta-aastalt kasvanud, näitab see, et Erametsakeskuse kaudu makstava uuendustoetuse summad on lõhki. Täielikku pilti ei saa aga sellestki. Näiteks 2014. aastal maksti seda toetust maapinna ettevalmistuseks, istutamiseks, hooldustöödeks ja taimede soetamiseks kokku ligi miljon eurot 1106 füüsilisele isikule, 96 FIEle, 221 juriidilisele isikule. Kokku 1423 toetusesaajat, aga metsaomanikke on Eestis üle 100 000.

Kuidas hindate metsaomanike metsauuendushuvi?

VIKTOR LEHTSE, Virumaa Metsaühistu juhatuse esimees:

Metsaomanikud on erinevad. Ühed majandavad oma metsi, kasutavad võimalusel ka toetusi. Teised on samuti aktiivsed tegutsejad, aga toetusega ei taha mingilgi juhul end siduda. Kasutavad füüsilistele isikutele kehtestatud maksusoodustust, mis võimaldab raietulusid tuludeklaratsioonis kuni kolmeks aastaks edasi kanda ja neist metsauuenduskulud maha arvata. Kolmandad ei tee ilma toetuseta mitte midagi. Neljandad ei tee midagi, olgu toetust või mitte.

Nii maksusoodustustel kui ka uuendustoetusel on positiivne mõju, istutamine ja noore metsa hooldus on tegutsejate metsaomanike seas käima läinud. Huvi metsa uuendada elavneb.

ÜLLE LÄLL, MTÜ Minu Mets juhatuse liige:

Meie ühistu liikmed on kiitust väärt. Nad on uuenduse vajalikkusest teadlikud ja neile on abiks uuendustoetus, kuid toetus ei ole istutamise põhjus. Nüüd, kui seda toetust kõigile soovijaile enam ei jätku, hoiatan metsaomanikke enne taotlusvooru alati, et raha ei pruugigi saada. Seetõttu vähem istutama pole hakatud.

Meil on käibel ütlus: kui metsauuendust hooldada ei kavatse, pole mõtet istutusele raha kulutada. Peame silmas hooldusvajadust metsakultuuri kolmel esimesel kasvuaastal. Meil Järvamaal on viljakad kasvukohad, siin ei tule ise midagi. Ikka ainult raske tööga, nagu klassikud on öelnud.

Nende metsaomanike kohta, kes ühistu liikmed pole, ei oska midagi öelda, nende mõttekäik on teistsugune, aga see võib tuleneda ka info puudumisest.

MIKK LINK, Läänemaa Metsaühistu tegevjuht:

Istutatakse rohkem kui varem, aga see ei käi kõikide metsaomanike kohta. Läänemaa Metsaühistu näitajad on küll väga head ‒ uuendame 80% raiutud lankidest. Kuid üldisem seis on kehv, metsaomanikud tihti ei teagi, et neil on kohustus mets uuendada.

Just vähene teadlikkus teeb murelikuks. Kui omanikud ei tea metsaseadusest tulenevat uuendamise kohustust, siis kohe kindlasti ei ole nad teadlikud ka metsauuendamisest kui võimalusest oma vara väärtust kasvatada. Kes peaks neile sellest rääkima? Turu hooleks seda jätta ei saa, sest turg tõmbab küll puitu metsast välja, aga ei tõmba taimi mulda.

Riigil näib olevat huvi, et Eestis oleks maa käibes ja kasutuses. Metsanduse arengukavaga on seatud eesmärk, et erametsade raiesmikest uuendataks 40% (praegu alla 20). Riik saab metsaomanike käitumist mõjutada toetustega ja see tähendab, et uuendustoetus peab säilima. Mõjutada saab ka maksupoliitika abil. Praegune võimalus kanda raietulu kolmele järgmisele aastale edasi on keeruline ja bürokraatlik. Selle asemel võiks eraisikust metsaomanikele kehtida tulumaksuvabastus kuni 6000 eurot.

Metsaseadus

 • Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 ha suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.

• Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.

• Metsa uuendamise võtted: maapinna ettevalmistamine (külvi või istutuse võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks); puuseemnete külv; puude istutamine; metsakultuuri hooldamine; loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.

Seotud lood
07.12.2019 09.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto