Sisukord
Arvamus
Postimees
15.04.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Keskerakonna hääletusmasin maksab miljon aastas Sõidujagajaid ähvardab suurem kindlustusmakse Politsei tabas jõhkarditest tänavaröövlid, kes tegutsesid üle Eesti Kas siduda trahv palgaga või mitte? (1) Eesti lühiuudised Vabaerakond algatas eelnõu komisjonide lindistuste säilitamiseks (1) Kas te olete jaburaks läinud?! Martin Helme ründas Kaljuranda päritolu pärast Luik nimetas Vene lennukite manöövreid Läänemerel jultunuks Mälumäng Käpardlikud narkoärikad kukkusid kolinal sisse Aas: suur osa koole on sunnitud uksed sulgema Tagakülg Majandus Teletornis püstitati mobiilse interneti kiirusrekord Kinokett nõuab endiselt juhilt kahjuhüvitist Eestis on kätte jõudnud veebipoodide buum Välismaa Putini telemaraton läbiti üllatusteta Välismaa lühiuudised Ukrainat hakkab päästma ajaloo noorim peaminister Kremli endine tippametnik: Putini režiimile pole praegu reaalseid ohte Ungari valitsuse sünge pühapäev Arvamus Olev Remsu: nuhid, aina nuhid Päeva karikatuur Andrus Karnau: unustatud pensioniraha Taavi Minnik: valget laeva ei tule (1) Juhtkiri: millist presidenti vajab Eesti? Postimees 1924. aastal: uute raudteede kava Erkki Koort: presidendiks soovijail oleks aeg sellest rääkima hakata (1) Diana Ingerainen: lõpetame abivajajate jooksutamise! (2) Kultuur Konjakitooli looja: Kopeerimine on labane vargus Sport Spordi lühiuudised Tiitlikaitsja langes ning ajalugu jäi tegemata Südamesse minev kõne võib hääli oluliselt mõjutada (1) Suur meister tegi lahkudes veel kord imet Rekord purustati, kuid küsimus jäi ikka õhku 200 000 euro küsimus Eesti jalgpallis Tarbija India arsti kohver on põhjatu ja koliseb Tartu Eesti epeenaiskond treenis Tartus olümpiaks Suure haardega tallipoiss ehitas oma aja uhkeima üürimaja (1) Keskaegne loomanahk sundis Tartus kõvasti pead murdma (1) Ahhaa asub tüdrukuid teadusmaailma meelitama Festival Prima Vista mängib müstikaga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Erkki Koort: presidendiks soovijail oleks aeg sellest rääkima hakata

4 min lugemist
Erkki Koort. FOTO: Margus Ansu / Postimees

Presidendil on väike mõju juriidilises kontekstis, aga tohutu mõju moraalse majakana. Meil Eestis on praegu presidendivalimised ja just praegu on võimalus võltstagasihoidlikku kandideerimiskultuuri muuta, kirjutab Eesti Vabariigi kodanik Erkki Koort.

Eesti Vabariigi presidendi valimise kampaania on alanud ehteestlasliku tormakusega. Viimaste riigikogu valimiste ajal pakuti presidendikandidaate välja nagu möödaminnes. Enne presidendivalimisi neid kandidaate justkui enam ei ole. Kas see koht on tõesti nii raskesti täidetav, et on puudus headest inimestest? Ilmselt see siiski nii ei ole, aga kui põhjuseks pole heade inimeste puudus, milles siis asi?

Konkursid toimuvad vilus

Suurte konkurssidega on Eestis sageli olnud niimoodi, et need, kes kandideerivad, ei võida ja kes ei kandideeri, need võidavad. Nii  on läinud mitme riigiasutuse ja riigiettevõtte juhi konkursiga, samuti lennufirma logo ja Eesti märgi otsimisega. Ühiskond on sellise praktikaga justkui leppinud ja sellega andnud signaali, et nii võib jätkata. Kandideerimisest on liiga tihti saanud välistav asjaolu ja seega ei saa inimestele ette heita, et oma kandidatuuri ülesseadmise või kandideerimise avalikustamisega ollakse ettevaatlikud.

Ettevaatlikud ollakse ka rünnakute tõttu. Keegi ei soovi olla olukorras, kus vastaskandidaadi meeskonnad su auklikuks lasevad. Teisalt ei maksa muidugi tulla välja kandidaadiga, keda niimoodi saab mängust välja lükata. Tihti kiputakse aga selle augustamise juures kahte asja segi ajama. Üks asi on tõelised probleemid, mille korral peaks olema välistatud isegi kandidaadi esitamise kaalumine. Teine on varem tehtud otsuste etteheitmine. Kes on juhina töötanud, see teab, et otsuste tegemiseks on alati vähe infot, ressursse ja aega. Mõned projektid õnnestuvad paremini, teiste suhtes võib alati tagantjärele tark olla.

Selgus ja otsustamine

Meil Eestis on aga presidendivalimised. Praegu on võimalus seda kandideerimiskultuuri murda. Kandidaatidena seatakse tavapäraselt üles inimesi, kelle sõnal on ühiskonna keskmisest rohkem kaalu, ja seega on just neil võimalus muuta seda mehhanismi, seda omaks võetud toimeloogikat. Tihti öeldakse, et presidendil on vähe reaalset otsustusjõudu, aga ta peab olema moraalne majakas. Praegu on käes aprill, ja ainult üks kandidaat on julgenud avalikult teatada, et on valmis ka reaalselt vastutust võtma. Praegu on võimalik näidata, kes on võimeline olema see majakas.

Eestlastele on kasvatusega sisse taotud, et tagasihoidlikkus on voorus. Mingil moel see kindlasti ongi nii, aga oma riigi juhiks saamise või mittesaamise kontekstis ei ole tagasihoidlikkus vooruseks. Riigi püsimise kontekstis ei ole tagasihoidlikkus samuti voorus. Kuigi president ei ole enam riigikaitse kõrgeim juht, on tal riigi püsimisel igati oluline funktsioon ning seda saab kanda vaid oma otsustes kindel inimene. Kui ei väljenduta selgelt kandideerimise ajal, siis kas võime olla kindlad, et kriisihetkel on see väljendusviis selge? Juht peab olema käitumises kindel, et Eesti saaks sellel teel ennast turvaliselt tunda ning juhile järgneda.

Tagasihoidlikkusega on veel selline asi, et aeg-ajalt kostab juttu, et ega ma ise väga ei tahagi. Olen korduvalt näinud, kuidas inimesed kohe üldse ei taha, aga siis sobival hetkel selgub, et tahtmine oli ikka suur küll. Toon siinkohal ühe president Lennart Meri tsitaadi: «On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.»

Julgeolekukeskkond on muutunud

Meid ümbritsev olukord on muutunud ning stabiilsus, nagu seda veel kaks aastat tagasi tundsime, on muutunud millekski, mida praegu mõistame uue reaalsusena. Me ei tea, milline on julgeolekukeskkond kahe aasta pärast. Praeguses julgeolekukeskkonnas vajab Eesti presidenti, kes suudab ja tahab otsustada ning kellel on selge sõna. See ei ole mitte kõva käe ihalus; kindlustunnet ühiskonnale saab pakkuda ainult inimene, kes on ise kindel ning selge sõnaga.

Üks huvitav aspekt. Enamik praegu välja pakutud kandidaatidest on endised välisministrid või välisministeeriumi töötajad. Kui vaadata eelmisi presidente, siis kaks kolmest on samuti olnud endised välisministrid. Mõnes mõttes ongi presidendi töö olla välispoliitiliselt aktiivne ja Eestit tutvustada, aga see ei kõla lõpuni kokku selle moraalse majaka kuvandiga, mida pigem riigisiseselt vajame. Kõik välja pakutud kandidaadid on tublid ja väga tublid inimesed, aga mina ootan uuelt presidendilt suuremat tasakaalustavat rolli riigis, seda igas mõttes: nii riigi tasemel toimuvates protsessides kui ka regionaalset aspekti silmas pidades. Inimese heaolu ja riigi kestmine peavad olema need ülimad püüdlused. 

Alati otsitakse paralleele ja eeskujusid minevikust. Igal presidendil on olnud oma suurus. Iseseisvuse taastamise järgsete presidentide puhul on meie mõõtühik, et president võrdub president Lennart Meriga. Kõiki kandidaate ja ametis olnud presidente võrreldakse teadlikult või alateadlikult temaga. Tuleb tunnistada, et kuigi latt on seatud paika kõrgel ja kaugel, ei saa me siiski enam kunagi sellist presidenti, nagu oli Lennart Meri. President Meri on meie ajaloo suurkuju, aga täpselt selliseid inimesi lihtsalt ei ole rohkem. Tema matkimine, püüdes aimata ühiskonna ootusi, mõjub koomilise ning ebaväärikana. Jäädes sellesse lõksu, kitsendame tahtmatult valikut ning välistame tublisid inimesi.

Presidendil on väike mõju juriidilises kontekstis, aga tohutu mõju moraalse majakana. Nii nagu enamikul kohtadel sõltub ka presidendi amet eelkõige inimesest endast – kas ta tahab ja suudab ametikoha suureks mängida või mitte.

Lõpetuseks pean taas pöörduma president Lennart Meri poole, sest leian, et tema tsitaat on kohasem kui kunagi varem: «Meie väheste ajavarude, majandusvarude ja inimvarude juures tuleb eesmärgid määratleda selgesti, kõneleda otsekoheselt ja tegutseda külmavereliselt.» See 20 aastat tagasi öeldud tsitaat on praeguses julgeolekupoliitilises olukorras rohkem kui kohane ega anna ruumi kahtlusteks ja kõhklusteks. See põhimõte võiks meenuda, kui valime endale suunda ja otsustame ka tegutseda.

Erkki Koort on siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler. Selles artiklis väljendab ta kodanikuna isiklikke seisukohti.

Seotud lood
    14.04.2016 16.04.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto