Sisukord
Arvamus
Postimees
18.04.2016
Eesti Horoskoop Tagakülg Mälumäng Eestlased aitasid Hollandis röövli kinni pidada Vene hävitaja häiris Läänemere kohal USA õhujõudude lennukit Bussipileti hind võib ostukohtades erineda 500 protsenti Korruptsioonikirves endise võrdõigusvoliniku kohal (11) IRLi kristlik ühendus kutsus riiki sekkuma kiriku müüki Väidetav meilikontode lukustaja jäi kohtus õigeks (1) Eesti lühiuudised Isehakanud (trooni)pretendent alustas Tallinna ehituspraht viiakse loodusesse (4) Kergliiklusteel tuleb ratturitel ja jalutajatel üksteisega arvestada Värbaja: töötu peaks hoidama oma teadmisi ja oskusi värskena Male Pommihirm Tartu kesklinnas Majandus Firmaautode leebema maksustamise ideekavand on lõpuks valmis (1) Ukraina tudengid õpivad Eestis e-riiki Eesti on tegemas uudset tööjõuprognoosi (2) Välismaa Zaatari põgenikelaager on Jordaania suuruselt neljas linn Paavst Franciscus väisas Lesbosel põgenikelaagrit Ekspert: põgenikelaagreid tuleb vaadata kui linnu (8) Esileedi kui ekspordiartikkel Arvamus Daniel Pipes: Euroopa tulevikuvisiooni näeme Ceutas ja Melillas (10) Igipõline võitlus, milles kaotaja on alati rattur (3) Andrus Soodla: struktuurse tasakaalu õppetund (10) Aimar Ventsel: lugedes teoloog Peeter Espaki intervjuud… (15) Juhtkiri: ebavõrdsusvolinik Postimees 1991. aastal: lennuõnnetus Harjumaal Urve Eslas: «ma ei ole» - kultuurist välja tõukamisest (5) Raul Eamets: miks ei saa pensionifonde investeerida Eesti ettevõtetesse? (26) Kultuur Kultuuri lühiuudised Jazzkaar elab, nooreneb ja katsetab «Luikede järv»: puhas klassika ilma trikkideta Sport Seim: Rios tuleb tõsta end ribadeks, kasvõi opilauale (2) 30 minutit, mis viisid Eesti vägilased olümpiale Avaringi kaos ja Vene torpeedo mängisid võidu taas Rosbergile (1) Vanameister Kriisa valus hetk Viimased paarkümmend minutit päästsid väärt medali Nurme viibis hetkes, kolmikõdede olümpiatrio sai viimase liikme Tallinn Tallinna uudised Tallinna ehituspraht viiakse loodusesse (4) Tarbija Poed kasutavad ostjate andmeid turunduseks Peakatete hooldamine nõuab kannatlikkust AK Jazzkaar elab, nooreneb ja katsetab Tartu Pommihirm Tartu kesklinnas Klaasi tänav areneb, uus tehas sai nurgakivi Pardid said selga värske võistlusvormi Mart Helme jagas Palal verbaalseid jalahoope (5) Juhtkiri: linn taandub ärihuvide ees (2) Uus häda: mõnes kohas on koolimaja liiga suureks jäänud Muffinitegu pole ealeski nii raske olnud Noorusekultus kui karuteene meile kõigile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andrus Soodla: struktuurse tasakaalu õppetund

3 min lugemist
Andrus Soodla FOTO: Danske Bank

Andrus Soodla Danske Bankist kirjutab, et Eesti majandus vajaks uusi tuuli.

Kas teate, kuidas vaidluses vastaspoole juhe kiiresti kokku jooksutada? Lihtne, teema tuleb viia riigieelarve ja selle «struktuurse tasakaalu» peale. Raudkindel, et teine pool annab üsna ruttu alla, sest inimesi, kes tegelikult ka mõistaksid, mida see termin tähendab, on väga vähe. Kes see ikka viitsib pikalt kaasa rääkida, kui niikuinii enam keegi millestki aru ei saa.

Kuna artikli lugemisel võib ilmneda sama fenomen, siis riigieelarve struktuursest tasakaalust ma rohkem ei kirjuta. Palju olulisem ja ka lihtsamini mõistetav on lahti rääkida vajadus muuta meie majanduse struktuuri.

Sellest on olnud aastaid juttu, kuid seni tulutult. Endistviisi on probleemiks, et tervikuna loovad meie ettevõtted liiga vähe lisandväärtust. Teise nurga alt vaadates on meil järelikult liiga palju ettevõtteid, kes loovad madalat lisandväärtust. Viimase suure kriisi lasime sealjuures raisku minna, kuna majanduse struktuur ei ole kriisijärgsetel aastatel võrreldes eelnevatega muutunud. Hõivatute arv sektorites on suures plaanis sama ja lisandväärtuse osas muudatusi ei ole.  Endistviisi, liiga palju liiga väikest lisandväärtust loovaid ettevõtteid.

Kahjuks on nii, et kui majanduse struktuuri muutmise vajadus jutuks võtta, lükkavad paljud oma aju tühikäigule ja kihutavad üha suurema kiirusega alla radadel «küll turg paneb kõik paika» ning «kui seda valitsust ees ei oleks!». Riigieelarve struktuursest tasakaalust rääkimisega võrreldes on siiski üks oluline erinevus.

Kui riigieelarve struktuurse tasakaalu termini sisu laiapõhjaline mittemõistmine riigi toimimisele olulist mõju ei avalda (olgem ausad, nii on!), siis majanduse struktuuri muutumise sisust mittearusaamine, vähemalt ettevõtjate hulgas, on kindlasti muutuste piduriks. Iga ettevõtja võiks teada, milline on ettevõtte positsioon tootlikkuse võrdluses.

Kas ettevõte kuulub näiteks sektori 25% tootlikumate ettevõtte hulka või nähakse edu vaid kuklapoolelt ja kuulutakse hoopis tootlikkuse viimase veerandi kandjate hulka? Oluline on osata luua seoseid õpikutes toodud definitsioonide ja iga üksiku ettevõtte ning selle ärimudeli vahel.

Mis on need konkreetsed tegurid, mis enim mõjutavad sinu ettevõtte tootlikkuse kasvu? Kuidas need oma äri heaks rakendada? Lisaks on oluline mõista, millised on ühe konkreetse ettevõtte suhtes rakenduvad väliskeskkonnast tulenevad tegurid, mis mõjutavad tootlikkuse kasvu. Need võivad olla nii regulatiivsed piirangud või ka näiteks tehnoloogia arengust tingitud võimalused.

Oluline on, et iga ettevõtte tasemel oleks sõnastatud nii sisemised tegurid (mida meie oma ettevõttes teha saame?) kui ka väliskeskkonnast tulenevad tegurid (mis ja kuidas meid mõjutab ning mis me selle teadmisega peale hakkame?). Alles seejärel on võimalik kokku panna mingigi mõistlik tegevuskava, mis peaks viima tootlikkuse kasvule.

Küsimusi seda kava tehes on palju. Millised on just selle konkreetse ettevõtte puhul need tegurid, mis aitavad ta parimate või jätavad halvimate hulka? Kas tehnoloogiliselt ollakse eestvedajad või järellohisejad? Kas investeeritud on piisavalt või napilt? Kas juhitakse hästi või halvasti või ei juhitagi? Mida ettevõte üldse saaks ja peaks tegema, et tootlikkuse kasvu panustada? Kui ei tea, siis kes teab?

Igal ettevõttel võiks olla tootlikkuse kasvatamise tegevuskava või vähemalt nägemus, mis selles peaks olema. Veidi fantaseerides võiks näha, kuidas riigi karvane käsi saaks siin ettevõtjaid veidi suunata, et nad ise oleks huvitatud edukamad olema.

Näiteks saab rakendada tootlikkuse kasvatamisele pühendumise miinimumnõuded ja nende täitmise/mittetäitmise siduda maksuregulatsiooniga. St, kui täidad pikaajalist tootlikkuse kasvu arengukava või ületad seda, siis rakendub maksuleevendus (ühiskonnale luuakse läbi lisandväärtuse kiirema tõusu rohkem väärtust, võrreldes senine panusega).

Kui aga vastavat arenguprogrammi ei ole või seda ei täideta, siis rakendub järkjärguline täiendav maksukoormus. Nii saab ajast-arust ärimudelite aeg kiiremini ümber. Vabanevad inimesed saavad liikuda uutesse, suurema tootlikkusega ettevõtetesse. Pikema aja jooksul saavutab majanduse struktuur uue, nüüd juba soovitud tasakaalu. Ja kui see on tehtud, siis võib taas raisata ajumahtu sellele, et jutujätkuks üritada riigieelarve struktuursest tasakaalust aru saada.

Seotud lood
16.04.2016 19.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto