L, 24.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Luikede järv»: puhas klassika ilma trikkideta

Marie Pullerits
, teatrikriitik
«Luikede järv»: puhas klassika ilma trikkideta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
«Luikede järv».
«Luikede järv». Foto: Harri Rospu

Reedel toodi Estonia teatri ajaloos seitsmendat korda publiku ette balletimaailma klassika, Pjotr Tšaikovski «Luikede järv». Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja on rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur, kelle tõlgendus jääb originaalitruult klassikaliseks ja traditsiooniliseks.

Balletiga seostub enamikule just «Luikede järve» maagia: valgetes tüllseelikutes nõiutud luiged ning romantiline süžee hea ja kurja võitlusest. Edur tugineb oma lavalises tõlgenduses tänapäeval enim kasutatud Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiale aastast 1895.

Toonases versioonis oli koreograafiliselt ja dramaturgiliselt palju materjali, mille praegused lavastajad jätavad kasutamata. Näiteks on originaallibreto lõpp traagiline ja peategelased hukkuvad armastuse tõttu. Esietenduse eel oli tunda uudishimu: kui klassikaliseks Edur oma versiooni jätab, kas on leitud uusi tõlgendusviise, milline lõpulahendus on seekordsel «Luikede järvel»?

Märksõnad
Tagasi üles