Sisukord
Arvamus
Postimees
19.04.2016
Eesti Male Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Eetikanõukogu julgustab ametnikke arvamust avaldama Eesti lühiuudised Viljandis kogunevad pärimusmuusikud Alaealiselt seksi ostmises süüdistatavad eitasid tegu ÜKT tegi paadunud vargast ausa inimese (4) Politseinikud ootasid tapmise hetkel maja ees võtit Merilind: igaühel võiks olla haigusest hoiatav geenikiip Lennusadamas esitleti Rio olümpiarõivaid Hiiumaa korallide uurimiseks napib raha Mälumäng Esikülg 19. aprill Majandus Uus firmaautode maksustamise plaan karistab elektriautode omanikke Majanduse lühiuudised Sõidujagamise seadustamine toob täna Toompeale kaks meeleavaldust (1) SEB grupi peaökonomist: Eesti peaks võtma laenu (10) Välismaa Ecuadori maavärin purustas kodusid ja vabastas vange Jaapani maavärinad ajasid inimesed kodudest välja Välismaa lühiuudised Horvaatia ei lase Serbiat Euroopa Liitu Suurbritannia kahepalgeline mäng terasekriisis Euroopa terasetööstus elab läbi näguripäevi Kes on õigem newyorklane – Trump, Clinton või Sanders Arvamus Päeva karikatuur Juhtkiri: harjutusväljak noortele talentidele Postimees 1993. aastal: Keskerakond tahab suurimad tüliõunad anda rahva kätte Maarja Vaino: kevadunistus presidendist – poistebändide aeg vajab tasakaalustavat küpsust (9) Marko Suurmägi: nooruspõlve lolluste hind Tiia Kõnnussaar: kas kokkuhoid laste pealt teeb meid rikkaks? (21) Kultuur Kumu hitid ehk lubadusi on oluline täita (1) Kultuuri lühiuudised Eri Klasi järglaseks saab Risto Joost Martti Helde ja Lauri Lagle teevad mikroeelarvega filmi Sport Rapla on ühe jalaga poolfinaalis Spordi lühiuudised Pimesikumäng nimega tõstmine Finaalis põrkuvad kaks suurt tahtmist Arusaar: iga võistlus on õhkõrnal jääl kõndimine Must sihib EMil vähemalt veerandfinaali FIBA ähvardab tippe olümpiale mitte lubada Tallinn Pealinna tänavatelt hakati talvist tolmu maha pesema Tarbija Tehnika lühiuudised Varsti teeme makseid sõrmejälje abil (4) Tartu Ülikooli IT-keskuse üle algas vaidlus (3) Maamehed hõivavad linna Milline paistab Tartu abipolitseiniku silme läbi? (1) Nils Niitra: ontlikud härrad (3) Algas tudengipäevadele registreerimise ralli Näod ja kassid seovad Supilinna Karlovaga IT-ettevõttesse tööle ilma IT-hariduseta Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Tiia Kõnnussaar: kas kokkuhoid laste pealt teeb meid rikkaks?

4 min lugemist
Tiia Kõnnussaar FOTO: Erakogu

Kavandatava eelnõu kohaselt kaovad lasteaedades sõimerühmad ja need asendatakse lastehoiuga. Jääb omavalitsuse otsustada, kas sõimeealistele palgata lasteaiaõpetaja või lapsehoidja. Kokkuhoiu kasutegur on küsitav, leiab ajakirjanik Tiia Kõnnussaar.

Tellijale

Üks mälupilt sügisese Emajõe äärest. Neoonrohelistes vestides inimesehakatised, paarikaupa hanereas, tatsavad Emajõe promenaadil. Nii umbes pooleteise-kahesed, kui silmaga hinnata, kokku oma tosin last. Lapsukesed on segaduses ja kohkunud, vahivad ereda päikese käes ringi ega ole eriti innukad kõndima; ilmselt neid alles harjutatakse rühmas käimisega.

Mudilasi saadab kaks täiskasvanut, kas õpetajat või hoidjat, ei oska pealtnäha eristada. Üks neist kummardab toppama jäänud põngerja kohale ning kurjustab temaga: tüdinult, ärritunult, sellise tooniga, millega ükski täiskasvanud inimene ei lubaks endaga rääkida. Pealtvaataja süda tõmbub kurbusest kokku.

Meie tänapäevases ühiskonnas peab iga lapsevanem varem või hiljem oma järeltulija hingevärinal lasteaeda või -hoidu jätma. See ei ole väike asi, milliste omadustega professionaalide hoolde me oma kõige õrnemas eas lapsed usaldame. Päris pisikestele on õpetaja ju peaaegu et ema eest! Aitab igatsust leevendada, pühib pisaraid ja nuuskab nina, lohutab ja juhib tähelepanu rõõmsamatele tegevustele.

Lasteaiaõpetajalt oodatakse, et ta on heatujuline, empaatiline, lahke ja mänguline, kuid ka piisavalt autoriteetne. Ideaalis tunneb ta hästi laste arengu seaduspärasid ja saab hakkama mudilastega, kes alles õpivad kollektiivis olemise reegleid, võivad olla hariduslike erivajadustega või muude eripäradega.

Et lastega tegelevate inimeste professionaalsetele omadustele esitatakse kõrgeid nõudmisi, ei ole ülepingutatud. Esimesed kolm eluaastat on lapse aju arengu tormilisim periood. Arvatakse, et imiku ajus luuakse uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu kujuteldamatu kiirusega – ligi 100 000 ühendust sekundis. Esimese kahe eluaasta jooksul lapse ajumaht kolmekordistub! Aju areng on väga kiire ja seega ka mõjutatav kogu lasteaiaea jooksul.

Lapse aju arengut ehk siis uute närviühenduste teket mõjutab last ümbritsev keskkond, kõigepealt inimesed, kes tema ümber on. Kas ta tunneb end mõistetu ja toetatuna, avaneb soojas õhustikus, või kapseldub, muutub trotslikuks või vaikseks? Liiga vähe stiimuleid pole hea. Väikelapsed vajavad suhtlemist ja mängu, et areneksid nii nende kognitiivsed võimed, sotsiaalsed oskused kui ka kõne. Liiga palju stiimuleid, inimesi, keskkonnavahetust või müra pole samuti hea: laps väsib, muutub virilaks, tõmbub endasse või muutub agressiivseks, tema õppimisvõime on pärsitud. Tähtis on leida tundlik tasakaal, mis pole sugugi lihtne, kui rühmas on palju lapsi.

Seega on ekslik arvata, et vanuses 1–3 pole lapsel muud vaja kui füüsiliselt turvalist kohta, et temaga «midagi ei juhtuks». Turvatunne on muidugi esmane, ent laps vajab häälestunud ja aruka hooldaja tähelepanu ning reaktsioone oma käitumisele.

18.04.2016 20.04.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto