Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Raivo Mänd: mis on jumala olemasolu mõte?

Raivo Mänd FOTO: Erakogu

Läbi aegade on palju juureldud inimese elu mõtte üle. Eriti on elu eesmärgi sõnastamisega tegeldud kõiksuguste religioonide raames. Religioossus on ilmselt sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki inimühiskonda, millele poleks omane olnud usk inimesest võimsamatesse olevustesse või jõududesse, kes inimsaatust mõjutavad ja kelle soosingut tasub püüelda. Mõnel pool leitakse selliseid olevusi olevat mitu, teiste jaoks aga esineb üksainus kõikvõimas, kõikjal olev, kõikenägev, ülihalastav ja igavene jumal. Tavaliselt kaasneb usuga hulgaliselt rituaale ja ohverdusi, mille mitmekesisus rahvaste ja religioonide seas on muljetavaldav.

Tellijale Tellijale

Mind ja mu kolleege, kes me ennast evolutsioonilisteks bioloogideks nimetame, küsimus elu mõttest väga ei eruta, sest see on meile kaunis selge. Lühidalt on iga inimese, nagu ka mistahes muu elusolendi, rolliks olla DNA ehk geenide poolt konstrueeritud ajutine «elumasin», mille abil geenid ennast paljundavad, levitavad ja järgmisesse põlvkonda transpordivad. Iga selline elumasin on erinev.

Teistest millegi poolest paremad organismid suudavad oma konstrueerijaid edukamalt levitada, nii et sadade miljonite aastate jooksul on arenenud üha täiuslikumad elusolendid, kuni inimeseni välja. Loomulikult ei ole see DNA-nimeliste keemiliste makromolekulide poolt mingi teadlik, eesmärgipärane tegevus, vaid loodusseadustele, sealhulgas looduslikule valikule alluvate protsesside pime tulemus.

22.04.2016 25.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto