Sisukord
Arvamus
Postimees
23.04.2016
Eesti Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Tagakülg Aiaelu peidus pool Viljandi tulistajat ei võetud haiglas jutule (3) Rahvusringhääling väntab Lottemaal seriaali eesti lühiuudised lk6 Aprillis tõusis populaarseimaks parteiks Reformierakond (1) Linnapea terviseks Välk Brüsselist Meie alkoholilett jahmatab noori rootslasi (18) Mälumäng Gonsiori tänavale tuleb muutsuunaga sõidurada Paljud erakonnad teeks Jõksist riigipeakandidaadi (8) Eksinud arstidelt võetakse Soomes töötamise õigus Majandus Vene transpordiminister: transiidi vähenemine pole poliitiline Majanduse lühiuudised Strukturaalse eelarvetasakaalu nõue sattus löögi alla (5) Rahvapank sai juhi rahva seast The Body Shop läheb tagasi juurte juurde Välismaa USA sekkus Brexiti debatti Kaks hullu poolakat naasid Palmyra lõvi juurde Kurdide omariiklus taas alasi ja haamri vahel (2) Saksamaa püüdleb täiusliku õllepuhtuse poole (1) Arvamus Dagmar Lamp: naised, mitte objektid (7) Linnapea terviseks Päeva karikatuur Rahvapank sai juhi rahva seast Välk Brüsselist Kasvõi ribadeks Postimees 1993. aastal: Venemaa kodanikele ei meeldi Eesti presidendi naeratus (1) Juhtkiri: meie oma veteranipäev (1) Jelena Skulskaja veste: oh là là! Madam ei joogi? Raivo Mänd: mis on jumala olemasolu mõte? (9) Kultuur Miks ta nii teeb? Vana aja vihakõne Luulehetk – hetk luules PJ Harvey lõpetamata mõtted Aja auk. Küünikud mustas Ilmar Taska romaani minoorsus ja ilu (1) Kallis elu Sport Kasvõi ribadeks Spordi lühiuudised Korvpalliliidud murduvad FIBA terrori ees Jabur juhtum viis eestlased Põhja-Koreasse maratoni jooksma (2) Venemaa provintsiklubi kimbutab Barcelonat (1) Uus formaat annab Eestile paremad šansid Jäämees ja teised, toetamas nii heas kui halvas (1) Tallinn Gonsiori tänavale tuleb muutsuunaga sõidurada AK PJ Harvey lõpetamata mõtted Ilmar Taska romaani minoorsus ja ilu (1) Aja auk. Küünikud mustas Evelin Ilves presidendiks (2) Siim Kallase kõne erutab maailma Teeme rahval tuju paremaks Viimane veerg Unelmate linnas Prõpjatis vohab mets, Tšornobõli on naasnud inimesed (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: võõrväed lahkusid Jõhvist (1) Meeste tervist rikkus Tšornobõl, mitte kiirgus (6) Urve Eslas: 400-aastane katse paigata hõredat kuube (4) Janusz Peters: milles seisneb siis Shakespeare’i «suurus»? Arter Dool-cee Gaa-baaa-naa! Kui surnukeha jõuab kohtuekspertiisi (4) Suur lugu: mehed, kes sõidavad lahedate ratastega Natuke pattu ei tee paha Kas elu robotitega on õnnistus või krahh? (2) Ilmar Tomusk – inimene, kes meeldib lastele Mehine kõhutäis Ameerika moodi (1) «Hr Õige» – süüdimatu romantiline kõmmutamislugu Kelle kaotab suur Oleg? Väljakutse julgusemusklile (1) Magus mood gardeeniaõitega Gauguini ja Heyerdahli jälgedel Spikerdamise kaduv kunst (2) Kaja Kallas: koju naasta on hea (2) Mailis Reps: kõige olulisem on kooskõla Vitamiinipomm karulauk on kohal Porsche 911 Carrera S: Nad tegid seda jälle (7) Missioonil saab paremaks kodanikuks Hommikul erksaks viie harjutuse ja viie minutiga Tartu Maakonnad sikutavad riigiasutusi enda poole Meelelahutus Koomiks Sudoku

Raivo Mänd: mis on jumala olemasolu mõte?

5 min lugemist
Raivo Mänd FOTO: Erakogu

Läbi aegade on palju juureldud inimese elu mõtte üle. Eriti on elu eesmärgi sõnastamisega tegeldud kõiksuguste religioonide raames. Religioossus on ilmselt sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki inimühiskonda, millele poleks omane olnud usk inimesest võimsamatesse olevustesse või jõududesse, kes inimsaatust mõjutavad ja kelle soosingut tasub püüelda. Mõnel pool leitakse selliseid olevusi olevat mitu, teiste jaoks aga esineb üksainus kõikvõimas, kõikjal olev, kõikenägev, ülihalastav ja igavene jumal. Tavaliselt kaasneb usuga hulgaliselt rituaale ja ohverdusi, mille mitmekesisus rahvaste ja religioonide seas on muljetavaldav.

Tellijale Tellijale

Mind ja mu kolleege, kes me ennast evolutsioonilisteks bioloogideks nimetame, küsimus elu mõttest väga ei eruta, sest see on meile kaunis selge. Lühidalt on iga inimese, nagu ka mistahes muu elusolendi, rolliks olla DNA ehk geenide poolt konstrueeritud ajutine «elumasin», mille abil geenid ennast paljundavad, levitavad ja järgmisesse põlvkonda transpordivad. Iga selline elumasin on erinev.

Teistest millegi poolest paremad organismid suudavad oma konstrueerijaid edukamalt levitada, nii et sadade miljonite aastate jooksul on arenenud üha täiuslikumad elusolendid, kuni inimeseni välja. Loomulikult ei ole see DNA-nimeliste keemiliste makromolekulide poolt mingi teadlik, eesmärgipärane tegevus, vaid loodusseadustele, sealhulgas looduslikule valikule alluvate protsesside pime tulemus.

22.04.2016 25.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto