Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Erika Rosimannus: veel kord Rain Rosimannusest

Rain Rosimannuse ema Erika soovib öelda sõna sekka Autorollo asjas.

Ma ei salga, et olen Rain Rosimannuse ema. See on öeldud selleks, et kergendada kellegi vaeva, et välja selgitada, kes ma Rainile olen. (Ikka see nimi ju!) Samas pean aga ütlema ka täiesti avalikult, et tean Autorollo asjast just sama palju kui iga lihtlugejagi, s.o meedia vahendusel. Kas see on Raini «hea poja sündroom», et mind detailidest säästa, või info mittelevimise ettevaatus, mina ei tea. Kujutan vaid ette hetkel seda kortsu tema kulmude vahel, lugedes kusagilt seda kirjutatut, sest on ju teadmata, mida see ema võib rääkida.

Aga nagu ma ütlesin: kõik minu teadmised on meediast ammutatud ja nii võib ka Rain teada saada, mis küsimused ühel n-ö lihtinimesel tekivad. Siis kui ilmus minu raamat «Ühe mälu pank», kiitis Rain selle muidu heaks, aga arvas, et need artiklid oleksid võinud sealt välja jääda. Ometi oli meedia need peaaegu 100% siis avaldanud. Aga mina ei teadnud ka siis, millised vahekorrad või suhted temal nendes artiklites mainitud tegelastega olid või on. Seega, palun temalt juba ette vabandust!

Minul kui lihtlugejal aga tekkisid järgmised küsimused, jälgides kogu seda Autorollo möllu.

Tõstke kõik käsi, kes EI läheks appi oma lähedasele, kui ta sinult nõu ja abi palub? Just siis, kui sellist «avalikku huvi» oma tegevuste vastu aimatagi veel ei oska. Ja kas oma igapäevamurede ja tegemiste kõrval peate seda kõige tähtsamaks?

Miks ei ole need lugematud töölised-autojuhid oma saamata jäänud raha pärast kuhugi pöördunud? Aga selgub, et miljonär Järvekülg muudkui pöördub.

Kas «Pealtnägija» on ikka täiesti sõltumatu, kui just kolmapäeval, paar päeva enne riigikogu valimisi, mitte järgmises saates, võtab lahata kogu Rosimannuste lugu?

Kas pole nimi «Rosimannus» oluliselt seksikam kui mõni Kask või Kuusk, et seda nii ohtralt kiputakse tarvitama? Sest  Väino Pentuse nimigi kerkis esile esimest korda siis, kui meedias kõlas pealkiri, kontekstis, et «RIIGIKOGU ASEESIMEHE Keit PENTUSE isa töötjad…» vms, ja tõeliseks andmiseks läks alles siis, kui Rain julges oma nime ka Keitile kirikus anda, s.o 10.08.2012. Ometi oli kogu saaga saanud alguse juba vähemalt pool aastat varem. (On ju pankrotti läinud ja läheb veel hulgaliselt teisigi firmasid.)

Kas te olete tähele pannud, et Rain on ennast, kohtupidamise huvides, igalt poolt taandanud?

Kas kõigil «teadjatel» on aimu, mis on tsiviil- ja mis kriminaalmenetluse vahe?

Mida te teate Väino Pentuse läbielamistest enne kohtuistungit ja ka pärast? See muidugi ei olevat üldse tähtis, aga võiks.

Ja kui nemad omas tarkuses on (NB! vandenõuteooria!) need 17 miljonit krooni tuuri pannud, siis oleks ju kukepea natuke ka tagasi maksta. Miks nad siis ikka oma õigust taga ajavad? Mina usun, et see asi poleks siis üldse nii avalikuks saanudki. Või ikka oleks?

Nii ei jäägi meil kõigil muud üle, kui ennast lahti siduda Eesti õigusruumist või uskuda endiselt, et Eesti on ikka õigusriik.

19.04.2016 21.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto