Sisukord
AK
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (28) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda (1) Börsidel käib veresaun (1) «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole (1) Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (1) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (4) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: võõrväed lahkusid Jõhvist

2 min lugemist
Vene sõjavägi on Jõhvist lahkunud 1992. FOTO: Peeter Langovits

Aprillis 1992 avanes mul võimalus heita pilk Jõhvis paiknenud Nõukogude armee raudtee-ehituspataljoni territooriumile, mida meie kaitseväelased parajasti üle võtsid.

Väeosa lahkumise järel oli seal veel rühma jagu ajateenijaid, kes otsi kokku tõmbasid. Nähtu on meeles tänini. Koos jõustruktuuride esindajatega läbisin  KPP (kontrolno-propusknõi punkt)  ja jõudsin väeosa majutuskorpuse ette, pidulike rivistuste paika. Siin oli postamendile seatud roheline tank, mis juba raudväravast pilku püüdis. Alles jäänud plakatid  õpetasid marsisammu ja relva kandma, laguneval tribüünil ilutses punane viisnurk. Tühjalt seisid kõrval autahvel ja stendid «Täidame kodumaa ülesanded».

Majas hakkas silma totaalne laastustöö. Igal pool vägivallatsemise jäljed: lahkunud punaväelased polnud oma emotsioone tagasi hoidnud. Trepikoda ja koridorid olid täis rämpsu, uksed lõhutud, näitagitatsioon mahakistud, medpunkt rüüstatud ja kappide sisu põrandale paisatud. Seina ääres «ilutsesid»  vineerplakatid «Bolše znanii, võše kultura» («Enam teadmisi, kõrgemale kultuur!») ja «Slava otsov budjem dostoinõ» («Oleme isade kuulsuse väärilised»), hüljatud seinalehed Komsomolski Prožektor ja «Vojennõi Železnodorožnik.

Kaos valitses ka suure seinapannooga Lenini toas, kus koos agiteerivate fotode ja puruks rebitud plakatitega, vanade ajalehtedega Krasnaja Zvezda ja Za Rodinu lebas põrandal ka Puškini pilt. Seinal oli veel alles stend «Vojennõje zavetõ V. I. Lenina» («Lenini sõjaline testament järglastele»). Ühes korras toas olid mõned reformvoodid viimastele ajateenijatele. Eraldi asuv väike tellisehitus oli sõdurisöökla, mille sisseseadest enamik lõhutud või ära viidud. Kuid elu veel jätkus. Kööginurgas koorisid kartuleid kaks ajateenijat, lõuna valmis allesjäänud keedukatlas. Kümmekond lõunamaise väljanägemisega sõdurpoissi pidas eesruumis aknalauale toetudes suitsupausi. Söökla kõrval olevasse «kurilkasse» ei tahetud minna - seda «kaunistasid» maas vedelevad sõdurimütsid väljaheidetega. Masendav, kas saab veel madalamale langeda sõduri moraal? Aga kas seda neil veel oligi? Suur territoorium oli täis kõikvõimalikke jäätmeid, betoonblokke ja väljakaevatud kütusemahuteid, mida autokraanaga parajasti veokitele tõsteti.

Lahkudes köitis tähelepanu terveks jäänud pannoo aastanumbritega 1941-1991, mis oli pühendatud 30. detsembril oma 50. aastapäeva tähistanud seal lokaliseerunud väeosale nr. 89525. Territooriumi ülevõtmine Eesti kaitseväe poolt oli täies hoos ning ühes korpustest seati end juba sisse.

22. mail 1992 taasloodi Vabariigi valitsuse määrusega Viru Üksik-jalaväepataljon, kelle eelkäijaks oli olnud 1917 moodustatud Viru pataljon.

Pataljoni asukohaks saigi Nõukogude armee raudtee-ehituspataljoni territoorium, kus nad paiknevad tänaseni.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto