Sisukord
Arvamus
Postimees
21.04.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Vanainimesed elavad justkui trellide taga (2) Palju õnne Reformierakond «põllule» minna ei taha (1) ERJK leidis viisi jätta Toobal oma istungitelt kõrvale Naaber oleks saanud tulekahjuohvreid aidata Ohtliku Haabersti ringi asemele ehitatakse aastaga viaduktiga turboristmik (7) Politsei jälgib täna liiklust inimeste soovitatud kohtades Hanso: sõjaohtu pole, kuid õhkkond on pingestatud Pommigrupp õhkis Narva lähistel lennukipommi Ansip: Reformierakond ei saa võtta kõiki võtmekohti (13) Tagakülg Lummav lühifilmimaailm Postimehe Kinos Majandus Euroopa Komisjon ähvardab Google’it uue trahviga Sester laiendas riigikogus ettevõtluskonto loomise ideed Nordica ei ava suvist Edinburghi liini Majanduse lühiuudised Eesti võib bitcoin'e vahendanud hollandlase vangi panna (1) Välismaa 9 põhjust, miks USA konservatiivid on masenduses Viide Armeenia genotsiidile ärritas Türgit Türgi võib Euroopa päästja rollile käega lüüa (4) Arvamus Aarne Mäe: jõhvistamisest riigistamiseni Juhtkiri: Reformierakonna kuldne õunake (3) Päeva karikatuur Postimees 1993. aastal: valitsuse eriesindaja Jüri Liim kangutab Paldiski väravaid Kristi Paron: kes kaitseb lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest? (2) Peeter Päll: ütle üks ilus vallanimi. Õpetusi algajatele vaderitele Lauri Läänemets: Ütleme otse välja – haldusreformi võti on rahas (4) Taavi Aas: miks peavad Eestis olema erakoolidel nii suured eelised? (2) Kultuur Lummav lühifilmimaailm Postimehe Kinos Aiapidu laglega ehk Aeg ei peatu ei, ei Sven Grünberg endast tehtud filmist: päris hea, aga alati saab paremini Nähtus nimega Sven Grünberg Kultuuri lühiuudiseid Sport Selveril säras üks mees, Pärnul meeskond Taaramäe sattus laagris õnnetusse Spordi lühiuudised Rios suur koondis hoolimata karmidest normidest Saastunud linna kangelased Tiitlikaitsja langes taevast kuristikku Peaaegu pime jooksja tahab Boltiga Rios mõõtu võtta Tallinn Ohtliku Haabersti ringi asemele ehitatakse aastaga viaduktiga turboristmik (7) Tarbija Aednik: haruldaste puude ostjad saavad petta Kataloogitaim ei pruugi talve üle elada Tartu Toivo Maimetsa vastukaja Nils Niitra kommentaarile Kas Pirogovi platsil tuleks alkoholi tarbimist piirata? Vastavad tudeng, Seli ja Ansip Fotoretk: Supilinnas keeb elu Tudengipäevade paadiralli jääb tänavu ära (4) Kas Pirogov keelaks Pirogovi platsil joomise? (3) Pirogovi platsil koidab ihuhädalistele lootuskiir Kuuri asemel kerkis ridaelamu (16) Millal saata südamesse sond? Saksa arsti surmapõlgus tõi talle Nobeli auhinna Eesti vanausulised püsivad kõige kiuste (2) Kinode kuldaeg sõjaeelses Tartus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Päll: ütle üks ilus vallanimi. Õpetusi algajatele vaderitele

3 min lugemist
Peeter Pälli sõnul olid tulemused ootuspärased. FOTO: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Esialgu tundub, et seekord saab see teoks. Valdade ühinemine-ühendamine ehk vallareform. Väga kergelt võib siiski vahel minna nii, et kõik osalised on suure vaeva ära näinud, juba kõiges kokku leppinud, ja siis küsib keegi nagu Kiire venna ristsetel: «Aga mis siis maimukesele nimeks saab?» Kui nüüd Tootsi ettepanek ei ole küllalt hea, kes siis hakkaks köstriks, kes ütleks, et nii ei lähe mitte?

Et nimevaidlusi tuleb, selles võib ette kindel olla. Nimest ei saa üle ega ümber ja see on kirgi küttev teema. On ju meeles veel see, et valitsus vaidles mõni aeg tagasi tunde ühe valla nime teemal või et Halliste ja Abja vald jätsid omal ajal ühinemata, kuna nimes ei suudetud kokku leppida. Ka nüüd võib ette tulla olukordi, kus näiteks osa maakonna valdu tahab maakonna nime omale kaaperdada ja teine osa tunneb ennast paljaksröövituna.

Või et vallad A, B ja C tahavad ühineda, aga soovivad, et nimeks ei saaks ei A, B ega C, sest kõik peavad ju võrdsed olema ja parem siis juba mingi üldsõnaline mittemidagiütlev nimi, kui et naabri nimi peaks neist üle käima. Või siis lepitakse nimeks A-B-C, liites kõik nimed kokku. Tulemuseks on kompromiss, mis ei meeldi kellelegi. Et vallareforme sünnib keskmiselt kaks korda sajandis, siis tuleb selle mitte kellelegi meeldiva nimega võib-olla veel kaua elada. Lõpuks harjub muidugi ära.

Nimeküsimust maksaks arutada algusest peale või hiljemalt siis, kui on selge, kes ühinevad. Ideaalne vallanimi võiks olla ilmekas ja lühike, ent ajalooga nimi. Sellele vastavad meil kõige paremini vanad kihelkondade ja valdade nimed. Neil kõigil on ajalugu enam kui sada aastat, paljudel mitusada.

Teine sobiv põhimõte võiks olla see, et kui on kokku lepitud vallavalitsuse asukoht – mis on ju ka raske otsus –, siis võiks vallanime selle järgi valida. Nii on meil juba saadud palju vallanimesid ja miks mitte nii jätkata.

Kui need kaks viisi miskipärast ei sobi, siis võiks otsida ühinevate valdade territooriumilt ka mõnda tuntumat kohanime, mis oleks ühtlasi ajalooline, köitev ja ühendav. Mul oli näiteks kahju, et Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemisel ei tulnud kõne alla niisugune kahe vahele jääv suur loodusnimi nagu Tahkuna. Aga see valik on mõistagi kõige subjektiivsem ja variante võib olla liiga palju.

Praegu näib sageli kaalutavaks võimaluseks olevat see, kui lisada maakonnanimele mingi ilmakaar, näiteks Lääne-Harju või Ida-Järva. Ega seda ju ka täiesti välistada ei tasuks, aga kuidagi halliks ja segadusse ajavaks võivad meie vallanimed niiviisi kujuneda küll. Kujutagem endale ette Lääne-Harju, Lääne-Järva, Põhja-Lääne ning Lääne-Lääne valla esindajate kohtumist. See on umbes sama tobe nagu kunagine Põhja politseiprefektuuri Lõuna politseijaoskond.

Kas võiks ka täiesti uue nime peale mõtelda? See oleks, nagu öeldakse, julge otsus, sest uus nimi tekitab algul kindlasti võõristust. Ent sedagi on Eesti ajaloos juhtunud, et nimi on uus, näiteks 1938.–39. aasta reformi ajal tehti neid ridamisi. Mõned küll vanade nimede põhjal, aga Rajangu (endine Laatre) vald sai Pärnumaal selle nime seetõttu, et Raja nimi oli juba ära võetud. Tihemetsa nimi sündis seepärast, et Tihekõnnu ei meeldinud. Jne.

Kas võiks leppida kokku selles, mis «ei lähe mitte»? Minu meelest võiksid siia kuuluda Eesti kohtade ajaloolised võõrkeelsed nimed. Tuleb ju tunnistada, et neidki on mõnda kaalutud. Kuid ehtida ennast ladina- või saksakeelsete sulgedega oleks esiteks narr ja teiseks meie, eestlaste enda ajalugu pisendav. Pole ju meie süü, et kirjalikud ajalooallikad olid alguses võõrkeelsed ja eestikeelsed kohanimed sinna sageli ei jõudnudki. See ei tähenda, et meid pole siin maal elanud.

Kuidas suhtuda liitnimedesse, kui liituvad vallad panevad oma nimed kokku? Jätaks selle vihuviimaseks variandiks, kui lõpuks selgub, et ainult üle kellegi laiba saaks ühineda muu nime alla. Tooks siia näite meie perekonnaõigusest. Üldiselt ju abikaasad valivad ühise perekonnanime, ainult üksikutel juhtudel (tõsi, see suhe kogu aeg muutub) valitakse muu variant. Mis saaks, kui abikaasad aina liidaksid oma perekonnanimesid abiellumisel, on kerge ette kujutada.

Lohutuseks võiks arvata, et keegi ei jää siia ilma sündimata seepärast, et tal pole nime. On kõik lapsed nime saanud ja saavad vallad ka. Mõnel juhul on sünnivalud lihtsalt suuremad, aga neid võiksid ämmaemandad aidata ennetada.

Seotud lood
    20.04.2016 22.04.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto