R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Taavi Aas: miks peavad Eestis olema erakoolidel nii suured eelised?

Taavi Aas
, Tallinna linnapea kt (Keskerakond)
Taavi Aas: miks peavad Eestis olema erakoolidel nii suured eelised?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Taavi Aas
Taavi Aas Foto: Eero Vabamägi

Nõustun haridusminister Jürgen Ligi 7. aprillil riigikogus hariduse rahastamise teemal peetud arutelul väljendatud seisukohaga, et hariduse rahastamise süsteem Eestis soosib erakoole ja maksumaksja rahast toetatakse keskmisest jõukamat elanikkonna kihti.

Haridusministeerium eraldab õpetamise kulude katteks nn pearaha, kusjuures pearaha summa erakoolis õppiva lapse kohta on võrde munitsipaalkoolis õppivale lapsele eraldatava summaga. Samas munitsipaalkoolide puhul ei tohi koolid võtta lapsevanematelt õppemaksu. Lisaks sellele sundis riik 2010. aastal riigikogus ootamatult tehtud seadusemuudatusega omavalitsusi kinni maksma kõik erakoolide kinnisvara ülalpidamisega seotud kulutused. See omakorda tekitas olukorra, kus ühe erakooli õpilase kohta kulutati haridusministeeriumi andmetel 1,6 korda rohkem maksumaksja raha kui munitsipaalkooli õpilase kohta.

Erakoolides on tavaliselt klassikomplektid väiksemad kui munitsipaalkoolis, mistõttu hoonete majandamisega seotud kulutused ühe lapse kohta kipuvad olema kõrgemad kui tavakoolis. Ka ei tohiks unustada asjaolu, et erakoolil on veel õigus võtta lapsevanemate käest õppemaksu.

Haridusministeeriumi andmetel kasvas erakoolide riiklik rahastamine 2014. aastal 25 protsenti ning 2015. aastal veel 27 protsenti.

Ministeeriumi kodulehelt võib leida informatsiooni, et plaanitakse luua hariduse mitmekesistamise rahastu, mille kaudu hakatakse erakoole veel täiendavalt toetama. Arusaamatuks jääb asjaolu, et 96 protsendi Eesti laste hariduse andmise süsteemi mitmekesistamiseks ei peeta vajalikuks täiendavat toetust anda (erakoolides õpib vaid neli protsenti lastest).

Omavalitsused on aastaid võidelnud muuhulgas näiteks selle eest, et leitaks võimalusi munitsipaalkoolides töötavatele tugispetsialistidele töötasu maksmiseks. Uue süsteemi loomine riigieelarveliste vahendite arvel vaid erakoolide toetamiseks on järjekordne samm munitsipaalkoolides õppivate laste diskrimineerimiseks. Miks ei soovita panustada võimalusel kõigis koolides paremate õppetingimuste loomisesse ja õppekvaliteedi tõstmisesse?

Meie naaberriigi Soome haridussüsteemi väljundit on palju kiidetud. Soomes saab tasuta õppida, samas erakoolid ja munitsipaalkoolid on riigi poolt võrdselt rahastatud. Riik eraldab iga lapse kohta sama summa sõltumata sellest, millise omandivormiga koolis laps õpib. Aga võrreldes Eestiga on Soomes erakoolidel keelatud võtta lapsevanematelt õppemaksu.

Tulles nüüd Eesti näite juurde, siis oleme praegu olukorras, kus väga väike osa ühiskonnast on enamikuga võrreldes eelistatud olukorras. Kui Soomes saavad erakoolid hakkama samade vahenditega, mis munitsipaalkoolid, siis miks peavad Eestis olema erakoolidel nii suured eelised?

Märksõnad
Tagasi üles