Sisukord
Kultuur
Postimees
23.04.2016
Eesti Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Tagakülg Aiaelu peidus pool Viljandi tulistajat ei võetud haiglas jutule (3) Rahvusringhääling väntab Lottemaal seriaali eesti lühiuudised lk6 Aprillis tõusis populaarseimaks parteiks Reformierakond (1) Linnapea terviseks Välk Brüsselist Meie alkoholilett jahmatab noori rootslasi (18) Mälumäng Gonsiori tänavale tuleb muutsuunaga sõidurada Paljud erakonnad teeks Jõksist riigipeakandidaadi (8) Eksinud arstidelt võetakse Soomes töötamise õigus Majandus Vene transpordiminister: transiidi vähenemine pole poliitiline Majanduse lühiuudised Strukturaalse eelarvetasakaalu nõue sattus löögi alla (5) Rahvapank sai juhi rahva seast The Body Shop läheb tagasi juurte juurde Välismaa USA sekkus Brexiti debatti Kaks hullu poolakat naasid Palmyra lõvi juurde Kurdide omariiklus taas alasi ja haamri vahel (2) Saksamaa püüdleb täiusliku õllepuhtuse poole (1) Arvamus Dagmar Lamp: naised, mitte objektid (7) Linnapea terviseks Päeva karikatuur Rahvapank sai juhi rahva seast Välk Brüsselist Kasvõi ribadeks Postimees 1993. aastal: Venemaa kodanikele ei meeldi Eesti presidendi naeratus (1) Juhtkiri: meie oma veteranipäev (1) Jelena Skulskaja veste: oh là là! Madam ei joogi? Raivo Mänd: mis on jumala olemasolu mõte? (9) Kultuur Miks ta nii teeb? Vana aja vihakõne Luulehetk – hetk luules PJ Harvey lõpetamata mõtted Aja auk. Küünikud mustas Ilmar Taska romaani minoorsus ja ilu (1) Kallis elu Sport Kasvõi ribadeks Spordi lühiuudised Korvpalliliidud murduvad FIBA terrori ees Jabur juhtum viis eestlased Põhja-Koreasse maratoni jooksma (2) Venemaa provintsiklubi kimbutab Barcelonat (1) Uus formaat annab Eestile paremad šansid Jäämees ja teised, toetamas nii heas kui halvas (1) Tallinn Gonsiori tänavale tuleb muutsuunaga sõidurada AK PJ Harvey lõpetamata mõtted Ilmar Taska romaani minoorsus ja ilu (1) Aja auk. Küünikud mustas Evelin Ilves presidendiks (2) Siim Kallase kõne erutab maailma Teeme rahval tuju paremaks Viimane veerg Unelmate linnas Prõpjatis vohab mets, Tšornobõli on naasnud inimesed (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: võõrväed lahkusid Jõhvist (1) Meeste tervist rikkus Tšornobõl, mitte kiirgus (6) Urve Eslas: 400-aastane katse paigata hõredat kuube (4) Janusz Peters: milles seisneb siis Shakespeare’i «suurus»? Arter Dool-cee Gaa-baaa-naa! Kui surnukeha jõuab kohtuekspertiisi (4) Suur lugu: mehed, kes sõidavad lahedate ratastega Natuke pattu ei tee paha Kas elu robotitega on õnnistus või krahh? (2) Ilmar Tomusk – inimene, kes meeldib lastele Mehine kõhutäis Ameerika moodi (1) «Hr Õige» – süüdimatu romantiline kõmmutamislugu Kelle kaotab suur Oleg? Väljakutse julgusemusklile (1) Magus mood gardeeniaõitega Gauguini ja Heyerdahli jälgedel Spikerdamise kaduv kunst (2) Kaja Kallas: koju naasta on hea (2) Mailis Reps: kõige olulisem on kooskõla Vitamiinipomm karulauk on kohal Porsche 911 Carrera S: Nad tegid seda jälle (7) Missioonil saab paremaks kodanikuks Hommikul erksaks viie harjutuse ja viie minutiga Tartu Maakonnad sikutavad riigiasutusi enda poole Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aja auk. Küünikud mustas

2 min lugemist
The Blues Brothers FOTO: Kuvatõmmis

Kumb oli enne, kas film «The Blues Brothers» või bänd The Blues Brothers? Tegelikult oli kõige enne Saturday Night Live, kus aastal 1976 tegid selle esialgu täiesti fiktiivse bändiga debüüdi koomikud John Belushi («Joliet» Jake Blues) ja Dan Aykroyd (Elwood Blues), üks paks ja lühike, teine pikk ja peenike. Kõik rekvisiidid olid juba alguses paigas – mustad prillid, nihkes huumorimeel, mustad ülikonnad, mustad kaabud, küüniline maailmavaade ja valged sokid.

Tellijale Tellijale

Esiotsa olidki ainult sketšid, aga paari aasta pärast oli bänd šõus juba kui täieõiguslik muusikaline külaline. Esimene album, «Briefcase Full of Blues» ilmus 1978, ja vaatamata sellele, et tegu oli huumorišõust alguse saanud koomikutebändiga, oli muusika täiesti tõsiseltvõetav. Tegemist oli jõulise kontsertsalvestusega, kus mängisid tähelepanuväärselt head muusikud. Aga ikkagi oli veidi üllatav, et paari viimase kümnendi bluusi- ja soulikavereid sisaldav album lendas ühe jutiga edetabelite etteotsa.

Kui miski on menukas, siis peab see filmiks saama. Mingil põhjusel otsustati stsenaariumi kirjutamine anda Dan Aykroydile, kes mitte ainult et ei olnud kunagi ise ühtegi filmistsenaariumi kirjutanud, vaid polnud isegi ühtegi näinud. Ettepanek oli siiski ahvatlev. Tulemus meenutas midagi, mis sarnanes 324-leheküljelise vabavärsiga. Algus oli seega paljutõotav ning tegelikult sai ka tulemus igati võimas. Vaatasin filmi just üle, on küll väga hästi ajaproovile vastu pidanud. Jabur, aga stiilne. Puhas klassika. 

22.04.2016 25.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto