Sisukord
Uudised
Postimees
21.04.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Vanainimesed elavad justkui trellide taga (2) Palju õnne Reformierakond «põllule» minna ei taha (1) ERJK leidis viisi jätta Toobal oma istungitelt kõrvale Naaber oleks saanud tulekahjuohvreid aidata Ohtliku Haabersti ringi asemele ehitatakse aastaga viaduktiga turboristmik (7) Politsei jälgib täna liiklust inimeste soovitatud kohtades Hanso: sõjaohtu pole, kuid õhkkond on pingestatud Pommigrupp õhkis Narva lähistel lennukipommi Ansip: Reformierakond ei saa võtta kõiki võtmekohti (13) Tagakülg Lummav lühifilmimaailm Postimehe Kinos Majandus Euroopa Komisjon ähvardab Google’it uue trahviga Sester laiendas riigikogus ettevõtluskonto loomise ideed Nordica ei ava suvist Edinburghi liini Majanduse lühiuudised Eesti võib bitcoin'e vahendanud hollandlase vangi panna (1) Välismaa 9 põhjust, miks USA konservatiivid on masenduses Viide Armeenia genotsiidile ärritas Türgit Türgi võib Euroopa päästja rollile käega lüüa (4) Arvamus Aarne Mäe: jõhvistamisest riigistamiseni Juhtkiri: Reformierakonna kuldne õunake (3) Päeva karikatuur Postimees 1993. aastal: valitsuse eriesindaja Jüri Liim kangutab Paldiski väravaid Kristi Paron: kes kaitseb lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest? (2) Peeter Päll: ütle üks ilus vallanimi. Õpetusi algajatele vaderitele Lauri Läänemets: Ütleme otse välja – haldusreformi võti on rahas (4) Taavi Aas: miks peavad Eestis olema erakoolidel nii suured eelised? (2) Kultuur Lummav lühifilmimaailm Postimehe Kinos Aiapidu laglega ehk Aeg ei peatu ei, ei Sven Grünberg endast tehtud filmist: päris hea, aga alati saab paremini Nähtus nimega Sven Grünberg Kultuuri lühiuudiseid Sport Selveril säras üks mees, Pärnul meeskond Taaramäe sattus laagris õnnetusse Spordi lühiuudised Rios suur koondis hoolimata karmidest normidest Saastunud linna kangelased Tiitlikaitsja langes taevast kuristikku Peaaegu pime jooksja tahab Boltiga Rios mõõtu võtta Tallinn Ohtliku Haabersti ringi asemele ehitatakse aastaga viaduktiga turboristmik (7) Tarbija Aednik: haruldaste puude ostjad saavad petta Kataloogitaim ei pruugi talve üle elada Tartu Toivo Maimetsa vastukaja Nils Niitra kommentaarile Kas Pirogovi platsil tuleks alkoholi tarbimist piirata? Vastavad tudeng, Seli ja Ansip Fotoretk: Supilinnas keeb elu Tudengipäevade paadiralli jääb tänavu ära (4) Kas Pirogov keelaks Pirogovi platsil joomise? (3) Pirogovi platsil koidab ihuhädalistele lootuskiir Kuuri asemel kerkis ridaelamu (16) Millal saata südamesse sond? Saksa arsti surmapõlgus tõi talle Nobeli auhinna Eesti vanausulised püsivad kõige kiuste (2) Kinode kuldaeg sõjaeelses Tartus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Saksa arsti surmapõlgus tõi talle Nobeli auhinna

2 min lugemist
Aastal 1929 avas Werner Forssmann käe veeni ja sondeeris enda südant. FOTO: Erakogu

Werner Forssmann oli 1929. aastal 25-aastane arst, kes praktiseeris Berliini-lähedases Eberdswalde kirurgiakliinikus. 

Ta oli sügavalt veendunud, et südamesse on võimalik mööda veresooni liikudes juhtida sond ning sel viisil sealt mitmesuguseid andmeid korjata. 

Samuti leidis ta, et erakorralistes oludes saaks sel viisil palju tõhusamalt südamesse ravimeid viia, selle asemel, et kasutada ohtlikku pimemeetodit ehk läbi rindkere pika nõelaga süstimist.

Kuid 1929. aastal usuti, et kateeter võib sassi ajada südamekambrite töö ning südame seisata. Seepärast keelati ka 25-aastasel noorel arstil igasuguste niisuguste katsete tegemine, kuna kardeti, et see võib lõppeda kellegi surmaga.

Forssmann oli oma idee nimel aga palju pingutanud ega tahtnud loobuda. Ta oli teoreetiliselt iga pisiasja endale selgeks teinud ning ka katseloomade peal sondiga liikumist harjutanud. Ta oli kindel, et suudab sondi inimese käsivarrelt veeni sisestades ja soones edasi liikudes südameni jõuda. 

Siis sai ta nõusse ühe kaasresidendi, kes sisestas kõigepealt Forssmanni veeni suure nõela, kust mööda pidi siis kateeter veeni minema. 

Katse leidis aset Eberdswalde kliinikus öösel kõigi ees salajas. Forssmanni kolleeg lõi aga araks ning sundis ka Forssmanni eksperimendist loobuma.

Nädalapäevad hiljem katsetas Forssmann uuesti ning kutsus appi ühe õe, kelle ta pani hoidma peeglit, et ta ise saaks protseduuri röntgeniaparaadi kujutiselt paremini jälgida.

Ta liikus sondiga aeglaselt mööda oma veeni kõigepealt üles ja siis rangluualust veeni mööda alla südame poole. Kui ta oli sisestanud umbes kaks jalga ehk 65 sentimeetrit sondi ning otsustanud, et sellest pikkusest peaks südameni jõudmiseks piisama küll, jalutas ta röntgenikabinetti, ülejäänud sond ümber käsivarre ning käskis radioloogil endast ülesvõtte teha. Ülesvõte tõestas, et kateetri tipp on tõepoolest südame paremas kojas.

Forssmann kordas protseduuri enda peal mitu korda ning avaldas 1929. aasta lõpul saadud tulemustest artikli, kus kirjeldas südame kateteriseerimise meetodi väärtuslikkust südamehaiguste diagnoosimisel.

Kahjuks panid Forssmanni vanemad kolleegid ta saavutust pahaks, nimetades seda mõnitavalt tsirkuse reklaamtrikiks. 

Alles aastaid hiljem pälvis Forssmanni artikkel välismaa teadlaste tähelepanu ning julgustas neid seda tehnikat täiendama ja edasi arendama. 

Forssmannile endale maksis ta julgus ja riskipõlgus töökoha. Ta vahetas eriala ja jätkas karjääri uroloogina.

Möödus 27 aastat, kuni jõudis kätte päev, mil ta sai telefonikõne Stockholmist, kus teatati, et talle on antud Nobeli auhind.

Werner Forssmann sattus seepeale suurde segadusse ja küsis hämmeldunult: «Mille eest küll?»  

Seotud lood
20.04.2016 22.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto