Parteid loevad iga kampaaniaeurot

Mida lähemale valimistele, seda enam kasvab rahva ja poliitikute omavaheline armuavalduste ja vihkamisnootide vahetamine. Peaministripartei Reformierakond on välikampaaniaga algust teinud.

FOTO: Liis Treimann

Järgmisel kolmel nädalal lisavad linnapildis lumele värvi erakondade välikampaaniad. Parteid loodavad hakkama saada miljoni euroga, rahalise usalduse kaotanud Keskerakonnalt ootavad meediaväljaanded ettemaksu.

Eelnevatel valimistel varajase linnade roheliseks võõpamisega silma paistnud Keskerakond alustab oma kampaaniat neljapäeval või reedel. Esmalt pannakse reklaamid üles Tallinnas, seejärel üle Eesti.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et sel korral jäävad nende rahalised võimalused mitu korda väiksemaks kui eelmistel valimistel. «Kui 800 000 euroga (12–13 miljonit krooni) kampaania ära teeme, siis oleme tublid poisid,» lausus ta.

Raha oli Keskerakonnal neli aastat tagasi laialt käes – valimispäeva lõpus toodi Reformierakonna järel teine koht 2,6 miljoni euroga (41 miljonit krooni).

Raha kohe või pärast

Kaitsepolitsei andmetel küsis Keskerakonna juht Edgar Savisaar mullu Venemaalt kolm miljonit eurot (47 miljonit krooni), see summa võimaldanuks hõlpsalt likvideerida partei veidi alla 30 miljoni krooni jääva võlakoorma ja tasuda ka 2011. aasta valimisarveid. Savisaar sai kirikuehituse ülla loori taga 1,5 miljonit eurot, rahasumma teise poole Eestisse toomise kapo tõkestas.

Keskerakond lõpetas hiljuti kolm nädalat kestnud «bussikampaania», kus busside tagakülgedel olid Reformierakonda kritiseerivad hüüdlaused. Tühjus parteikassas on neid seni eemal hoidnud teleekraanilt.

Nimelt ootavad nii Kanal 2 kui ka TV 3 rahalise usalduse kaotanud erakonnalt reklaamide puhul ettemaksu. Keskerakonna värvides teleekraanile jõudnud Savisaare jõulutervituse maksis kinni Tallinn, hinnanguliselt ulatus klipi tootmine ja näitamine 50 000 euroni (800 000 krooni).

Ettemaksete tegemist ei oodata Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL) ning Reformierakonnalt. Eile alustaski viimane oma kampaaniat, mis kannab juhtmõtet «Võid kindel olla»; sõnumit lahti seletavaid klippe saab näha välimeedias, televisioonis ja internetis. Kõigi klippide läbiv sõnum on: «Kui majandus on kindlates kätes, läheb ka Sinu elu paremaks».

Oravapartei ootab konkurentidelt aktiivset arutelu majandus-, sotsiaal-, haridus- ja energeetikapoliitika teemadel.

«Me kõik tahame, et palgad, pensionid ja peretoetused kasvaksid. On selge, et inimeste heaolu saab toetuda vaid tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule,» ütles partei peasekretär Kristen Michal, kes usub, et nende kampaania peaks jääma miljoni euro piiresse. Paljud kandidaadid lähevad valimistulle oma rahakoti peal.

Sõnumid massidesse

Reformierakond on praeguseks avalikustanud haridus-, energeetika-, transpordi-, pere- ja rahvastiku-, majandus- ja rahandus-, tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiu-, välis- ja riigikaitse-, IT-, rahvusvähemuste- ning riikluse poliitika programmid. Lõplikult kinnitab oravapartei valimisnimekirja ja -programmi 15. jaanuari üldkogul.

IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna nimetas erakonna kampaaniateljeks läinud aastal läbi viidud rahvaküsitlust, milles osales ligi 60 000 inimest. Alates detsembrist on IRL pannud üles kuulamistelke, kus saab kandidaatidega otse suhelda.

«Meie kampaania põhinebki inimeste kuulamisel, nendega otse suhtlemisel,» ütles Tsahkna. «Samuti jätkame suhtlemist kõigi nende inimestega, kes meie küsitluses osalesid.»

IRLi kolm peamist lubadust on emapensioni kehtestamine, tasuta kõrgharidus ja kodukulude alla viimine.

Sotsiaaldemokraadid on teinud seni näpuotsaga telekampaaniat ning lisanduvad veel väli- ja trükikampaania.

«Meie läbivaks mõtteks on olnud ja jääb hoolivus,» ütles erakonna peasekretär Kalvi Kõva. «Nüüd kui Eesti on rahvusvahelisel tasandil saavutanud kõik suuremad eesmärgid, on aeg, et riik suurendaks hoolivust ka oma inimeste, oma kodanike suhtes.»

Sotsid kinnitavad oma valimisprogrammi 16. jaanuari üldkogul. Kõva tõdes, et neil valimistel tuleb püüda iga eurot kokku hoida. «Peame hakkama saama 400 000 euroga (ligi ­6 miljonit krooni),» märkis ta.

Üksikkandidaadid appi

Rohelised tegid 2007. aastal riigikogu valimistel omamoodi rekordi, võttes parlamendis kuus kohta ja kulutades selleks vaid 160 000 eurot (2,5 miljonit krooni). Nüüd valimiskünnise ehk viie protsendiga maadleval erakonnal võib kujuneda keeruliseks tulemuse kordamine. Suureks abiks võivad neile aga olla üksikkandidaadid, keda nad lahkelt oma nimekirjade etteotsa kutsuvad.

Esimese üksikkandidaadina registreeris end Leo Kunnas. Riigikokku pääsemiseks peab üksikkandidaat saama hinnanguliselt 4500–6000 häält.

Pärast Indrek Tarandi tunamullust hiilgavat lendu üksikkandidaadina europarlamenti on rahva lootus Turu-Uuringute ASi küsitluste kohaselt kaugelt suurem kui Rahvaliidu või roheliste oma. Üksikkandidaadi poolt hääletaks eelmise kuu tulemuste kohaselt kaheksa protsenti. Eelmistel riigikogu valimistel kogusid seitse üksikkandidaati kokku aga vaid 563 inimese toetushääled.

Kandidaatide registreerimine lõpeb 20. jaanuaril, välikampaania võib kesta aktiivse valimisperioodi alguseni ehk 26. jaanuarini.

Arvamused

Tagasi üles