Sisukord
AK
Postimees
23.04.2016
Eesti Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Tagakülg Aiaelu peidus pool Viljandi tulistajat ei võetud haiglas jutule (3) Rahvusringhääling väntab Lottemaal seriaali eesti lühiuudised lk6 Aprillis tõusis populaarseimaks parteiks Reformierakond (1) Linnapea terviseks Välk Brüsselist Meie alkoholilett jahmatab noori rootslasi (18) Mälumäng Gonsiori tänavale tuleb muutsuunaga sõidurada Paljud erakonnad teeks Jõksist riigipeakandidaadi (8) Eksinud arstidelt võetakse Soomes töötamise õigus Majandus Vene transpordiminister: transiidi vähenemine pole poliitiline Majanduse lühiuudised Strukturaalse eelarvetasakaalu nõue sattus löögi alla (5) Rahvapank sai juhi rahva seast The Body Shop läheb tagasi juurte juurde Välismaa USA sekkus Brexiti debatti Kaks hullu poolakat naasid Palmyra lõvi juurde Kurdide omariiklus taas alasi ja haamri vahel (2) Saksamaa püüdleb täiusliku õllepuhtuse poole (1) Arvamus Dagmar Lamp: naised, mitte objektid (7) Linnapea terviseks Päeva karikatuur Rahvapank sai juhi rahva seast Välk Brüsselist Kasvõi ribadeks Postimees 1993. aastal: Venemaa kodanikele ei meeldi Eesti presidendi naeratus (1) Juhtkiri: meie oma veteranipäev (1) Jelena Skulskaja veste: oh là là! Madam ei joogi? Raivo Mänd: mis on jumala olemasolu mõte? (9) Kultuur Miks ta nii teeb? Vana aja vihakõne Luulehetk – hetk luules PJ Harvey lõpetamata mõtted Aja auk. Küünikud mustas Ilmar Taska romaani minoorsus ja ilu (1) Kallis elu Sport Kasvõi ribadeks Spordi lühiuudised Korvpalliliidud murduvad FIBA terrori ees Jabur juhtum viis eestlased Põhja-Koreasse maratoni jooksma (2) Venemaa provintsiklubi kimbutab Barcelonat (1) Uus formaat annab Eestile paremad šansid Jäämees ja teised, toetamas nii heas kui halvas (1) Tallinn Gonsiori tänavale tuleb muutsuunaga sõidurada AK PJ Harvey lõpetamata mõtted Ilmar Taska romaani minoorsus ja ilu (1) Aja auk. Küünikud mustas Evelin Ilves presidendiks (2) Siim Kallase kõne erutab maailma Teeme rahval tuju paremaks Viimane veerg Unelmate linnas Prõpjatis vohab mets, Tšornobõli on naasnud inimesed (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: võõrväed lahkusid Jõhvist (1) Meeste tervist rikkus Tšornobõl, mitte kiirgus (6) Urve Eslas: 400-aastane katse paigata hõredat kuube (4) Janusz Peters: milles seisneb siis Shakespeare’i «suurus»? Arter Dool-cee Gaa-baaa-naa! Kui surnukeha jõuab kohtuekspertiisi (4) Suur lugu: mehed, kes sõidavad lahedate ratastega Natuke pattu ei tee paha Kas elu robotitega on õnnistus või krahh? (2) Ilmar Tomusk – inimene, kes meeldib lastele Mehine kõhutäis Ameerika moodi (1) «Hr Õige» – süüdimatu romantiline kõmmutamislugu Kelle kaotab suur Oleg? Väljakutse julgusemusklile (1) Magus mood gardeeniaõitega Gauguini ja Heyerdahli jälgedel Spikerdamise kaduv kunst (2) Kaja Kallas: koju naasta on hea (2) Mailis Reps: kõige olulisem on kooskõla Vitamiinipomm karulauk on kohal Porsche 911 Carrera S: Nad tegid seda jälle (7) Missioonil saab paremaks kodanikuks Hommikul erksaks viie harjutuse ja viie minutiga Tartu Maakonnad sikutavad riigiasutusi enda poole Meelelahutus Koomiks Sudoku

Janusz Peters: milles seisneb siis Shakespeare’i «suurus»?

3 min lugemist
Näitlejad Dominic Rowan ja Miranda Raison esitamas Globe’is Shakespere’i näidendit «Henry VIII». FOTO: Reuters/ScanPix

Shakespeare ja tema looming pole jätnud puudutamata ühtegi briti ühiskonna liiget, isegi kõige nooremaid. Ma mäletan, et minugi esimene kokkupuude Shakespeare’iga leidis aset juba lasteaias 1964. aastal. Toona tähistati parasjagu William Shakespeare’i 400. sünniaastapäeva. Täiskasvanuna, alates 1980. aastatest on mul õpetajana tulnud juba ise tema loomingut õpetada, kirjutab Eestis elav briti Shakespeare’i tundja ja vabakutseline kirjanik Janusz Peters.

Tellijale Tellijale

Kui William Shakespeare tõmbus Londoni teatrielust tagasi, et veeta oma viimased eluaastad vaikselt ja tagasitõmbunult sünnilinnas Stratford-upon-Avonis, siis vaevalt et ta oskas endale toona ette kujutada, kui palju imetlust, aga ka vastakaid hinnanguid tema looming ühel päeval pälvib. Samasse aega, 1610. aastatesse jäi inglise renessanssteatri õitsenguaeg ning tegelikult oli Shakespeare oma kaasaegsetele vaid üks väljapaistev näitekirjanik paljudest.

Nüüd, kui möödub 400 aastat tema surmast, teame temast endast võrdlemisi vähe. Me teame näiteks, et ta kirjutas ise oma nime erinevatel viisidel (Shakspere jne), ning justkui teaksime ka seda, kuidas ta välja nägi. Viimane on jäädvustatud portreedel, millest suur osa ei ole tegelikult ajaloolises mõttes autentsed. Kuid me oleme harjunud teda vaimusilmas endale ette kujutama vuntside, trimmitud habemetuti ja hõreneva juustepiiriga meesterahvana. Sellisena on teda jäädvustatud ka ühel kuulsaimal pildil temast, Martin Droeshouti vasegravüüril, mis kaunistab William Shakespeare’i 1623. aastal ilmunud lavateoste kogumiku (nn Esimese foolio) tiitellehte. Ka selles, et Shakespeare’i näidendite autoriks on William Shakespeare, on alates 19. sajandist kaheldud, autorsust on teiste hulgas omistatud ka filosoof Francis Baconile (1561–1626) ja Oxfordi krahvile Edward de Vere’ile (1550–1604), kes kuulus Elizabeth I õukonda. Isegi tuntud briti näitlejad Sir Derek Jacobi ja Mark Rylance, kes saanud kuulsaks Shakespeare’i tükkides mängides, on avaldanud kahtlust, kas need näidendid on ikka kunagi Shakespeare on kirjutanud. Olgu sellega kuidas on, kuid võime olla kindlad, et kõiki oma näidendeid ei ole ta üksi kirjutanud, kuna kirjutada näidendeid koostöös oli tema eluajal normiks. Mille poolest oli tema siis toona erinev?

22.04.2016 25.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto