Sisukord
Arvamus
Postimees
22.04.2016
Eesti Palju õnne Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Kallasele sobib, kui kõrged kohad on Reformierakonna käes Tagakülg Sajad maksuvõlglased lähevad Panama kaudu ühishauda Omniva töötaja sokutas metsa alla autotäie reklaamlehti (5) Terras on veendunud, et NATO suurendab kohalolekut Baltimaades Erki Savisaar jäi plagiaadiga vahele (16) Estoonlased jooksid võidu Majandus Majanduse lühiuudised Nopri üritab kasemahlatooteid müüa Kesk-Euroopas Idufirmade kauplemisplatvorm alustas tööd Sajad maksuvõlglased lähevad Panama kaudu ühishauda Telia klientidele avanevad mobiilimakse võimalused Majandusminister Michal liidab raudtee ja sadama üheks haldusfirmaks (1) LHV plaan eelistada pensionifondide kliente võib olla seadusega vastuolus Välismaa India tiigrid annavad tulevikulootust Ukraina nendib Savtšenko vabastamise asjas edenemist Kätlemisest keeldumine seadis ohtu kodakondsuse Hijabi toetusüritust saatis sotsiaalmeedias irvitamine (13) Tiigripeenis ja karusapp ehk Hiina looduskaitse eripärad Uued näod dollarikupüüridel Arvamus Edgar Savisaar: mida ütles Ansip oma intervjuus tegelikult (7) Päeva karikatuur Henrik Roonemaa: idufirma «Russkii mir» tahab maailma vallutada (1) Peep Pahv: kaklus on läbi, EOK-l on aeg tegutseda Juhtkiri: ometi kord pärisreform? Postimees 1892. aastal: «naesterahva küsimusest» Kalle Voolaid: mis aitas jõumees Lurichi tippu? Kaire Uusen: palgalõhest teistmoodi pilguga (4) Kultuur Jaanus Samma ooperlik mälutöö (2) Kultuuri lühiuudised vol2 Kultuuri lühiuudised Mõhk ja Tölpa Belgia metsades Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Ogier püüavad Argentina needust murda Ametisse asusid Eesti legend ja Soome spetsialist Sõõrumaa: Seal, kus Sõõrumaa käe külge paneb, on alati muutused Sõber rikkus Raplas oma juubeliplaanid Tallinn Omniva töötaja sokutas metsa alla autotäie reklaamlehti (5) Omanikud ei taha süstlavahetuspunktile ruume üürida Tarbija Unustamatud matused Sulawesil Nirvana, Gizmo ja Hello Kitty ühe katuse all Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kalle Voolaid: mis aitas jõumees Lurichi tippu?

4 min lugemist
Georg Lurich FOTO: arhiiv

Georg Lurich on meie spordiloos eriline kuju. Vähe (kui üldse) leidub sportlasi, kes eestlastele sama palju korda oleks läinud kui tema, kirjutab spordiajaloolane Kalle Voolaid.

Tellijale

Lurich oli teerajaja nüüdisaegse spordi juurde, üks esimesi eestlasi, kes ise rahvusvahelises spordiilmas suuremat edu saavutas. Kuid mis veelgi tähtsam – ta suutis haarata täitmata niši. Eesti soost jõumehe püsiv võidukus muu maailma vägevate seas tugevdas kaasmaalaste eneseusku ja andis aimu, et kui piisavalt pingutada, võib ka eestlane soovitud eesmärkideni jõuda. See oli vaimsus, mis kattus 19. sajandi lõpul Maarjamaal levinud ärkamisaegsete vaadetega.

Praegusaja spordile on iseloomulik, et tippu pürgimiseks tuleb sportlasel minna kodunt eemale, ammutada teadmisi maailmas tunnustatud spetsialistidelt. Juba enam kui sada aastat tagasi talitas sedasi ka Lurich, kes siirdus harjutama Peterburi, maineka arsti ja kehakultuurivisionääri Władysław Krajewski käe alla. Sealt sai alguse edasine tähelend, mis tegi temast lühikese ajaga maailmas tuntud nime.

Tema eduloole aitasid kaasa hea välimus, korralik keeleoskus, loomuomane võime endast sügavat muljet jätta ning atraktiivne esinemismaneer. See kõik asendas praeguseid mainekujundusvõimalusi. Sotsiaalmeedia asemel tuli ennast eksponeerida teisiti – ja Lurich valdas seda teemat suurepäraselt. Ta mõistis vajadust rõhuda esinedes välisele küljele, tema maadlusmatšid olid ette hästi läbi mõeldud ja kavandatud, võtted efektsed ning väljanägemine glamuurne. Lisaks kuulusid esinemise juurde igasugused jõutrikid.

Tuli ka rahvusvahelist tunnustust. Lääne-Euroopas valitses 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alul klassikalise (prantsuse) maadluse kuldaeg, üha rohkem korraldati suuri maadlusturniire ning kasvas publiku huvi. Mängu pandi aina uhkemaid tiitleid, sealhulgas mitmesuguseid regionaalseid ja üleilmseid meistritiitleid. Jagus neid meiegi meestele – nii Lurich kui ka alates 1901. aastast temaga enamasti koos treeninud ja reisinud andekas Aleksander Aberg kandsid mõnede suurturniirivõitude eest nimetust «maailmameister». Tõsi, kuivõrd elukutseliste raskejõustikku ei hõlmanud siis veel ükski katusorganisatsioon ja toonased mängureeglid pole meile lõpuni selged, tasub neisse tiitlitesse igaks juhuks suhtuda mõningase ettevaatusega.

Lurichit tunti ühtviisi hästi nii salongides ja kunstirahva seas kui ka väikestes Eestimaa külades. Tõepoolest, vägimees, keda eestlased nimetasid hellitavalt Meie Jüriks, rändas meeleldi mööda kodumaad. Ta maadles kohalike rammumeestega, korraldas nendevahelisi võistlusi ning esitas mitmesuguseid jõu- ja ilunumbreid. Tihti kuulusid sääraste ülesastumiste juurde harivad sõnavõtud, milles Jüri rõhutas tervislike eluviiside kasulikkust ja andis juhiseid treeningutega alustamiseks.

21.04.2016 23.04.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto