Sisukord
Arvamus
Postimees
25.04.2016
Eesti Särades ereda leegina, põletas Alo iseend Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Libatreenerid saavad karistamatult tegutseda (11) Palju õnne Postimehe paberleht puhkeb õitsele Vabaduse väljakul rokiti veteranide auks Tuumakatastroofi jälgede kustutamine võtab aastakümneid Kümned lennud põleva reaktori kohale Tšornobõli veteranid Eestis Kaljurand on valmis riigipeaks kandideerima (1) Keskerakonda toetab vaid seitse protsenti eestlastest (1) Majandus Majanduse lühiuudised Ettevõtlussaadik Oviir usub, et Ida-Virumaad annab veel päästa (4) Baltika on Milderite käest ära libisemas (2) Hispaania saar lõi ainulaadse elektrijaama Välismaa Obama saabus sakslasi veenma Välismaa lühiuudised Hollandi ajakirjanik vahistati Türgis presidendi solvamise eest Makedoonlased elavad oma ängi välja värvi loopides KOHALIK VAADE: mis on hollandlastel Ukraina vastu? (1) Austria presidendivalimiste esimese vooru võitis paremäärmuslane Arvamus Maaja Vadi: meie igapäevast viisakust anna meile tänapäev (1) Indrek Jääts: assimileerumise kiituseks (7) Lugejate kirjad: seisukohti presidendivalimistest Päeva karikatuur Tõnis Oja: ajupesu nimega Eesti kapital (4) Postimees 1938. aastal: 65 häält Pätsi poolt Juhtkiri: Euroopa vajab rändekriisi lahendamiseks ühtsust (4) Lea Danilson-Järg: lastest loobumise lõpetab õiglane maksustamine, mitte toetused (42) Kultuur Särades ereda leegina, põletas Alo iseend Track on, aga kuhu jääb boonus? Valges kampsikus kiretu koduporno Mida arvab filmist «Bonus track» Postimehe žürii? Sport Spordi lühiuudised Kangerti võidud tulid õigel ajal Tänak andis vanade rehvidega tormihoiatuse Vassiljevi plaanist kinni pidades sunniti Pärnu saal vaikseks Peep Pahv: sportlikult tugev ja vajalik, kuid arusaamatult ebapopulaarne võistlus Pronksine Minaškin püüdis kaks kärbest ühe hoobiga Hokimeeste rahulolu ja hingekripeldus Ujumise EMile sõidab 24 Eesti sportlast Tarbija Kõik mobiilsideoperaatorid peale Telia tõstsid 1. maist hinda Supermarketid üllatavad sünnipäeval Valgutooted trügivad poelettidele Tartu Tudengipäevad ootavad linnarahvast Üle tuhande tartlase läheb tänasest heakorratalgutele Koondamine lõpetas valvemenetleja öötöö (1) Juhtkiri: maksumaksja ei ela õhulossis (2) Ivi Drikkit: milleks Madruse tänav ehk Tugevam võiks alla anda (2) Piraajadega supelnud bioloogid uurisid toiduahelat Juuksurikool tähistab juubelit: poolsada aastat kammi ja kääridega (1) Noored teadlased panevad õpilased proovile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Indrek Jääts: assimileerumise kiituseks

2 min lugemist
Indrek Jääts FOTO: Erakogu

Olen aastaid tegelenud etniliste protsesside, rahvusluse ja rahvuspoliitika uurimisega. Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi massilise sisserändega Aasiast ja Aafrikast ning Eestis vaetakse presidendikandidaatide etnilist tausta, tahan öelda paar sõna assimilatsiooni ehk ümberrahvustumise kiituseks.

Oma põlistel asualadel elavate väikerahvaste täielik assimileerumine on muidugi tragöödia, sest tähendab maailma rahvusliku mitmekesisuse kahanemist. Oma kodumaalt mujale ümberasunute ja nende järglastega on lugu teisiti. Euroopa, vähemal määral ka muu maailm, on tänapäeval korraldatud rahvusriikideks ning riiki vahetavate inimeste assimileerumine on olnud oluline süsteemi stabiliseeriv mehhanism.

Näiteks jõukale ja atraktiivsele Prantsusmaale, kus samastatakse kodakondsust ja rahvust (nationalité), on põlvkondade vältel sisse rännanud miljoneid inimesi Euroopast ja kaugemaltki ning seni on nad kõik üsna edukalt assimileeritud. Nüüd on aga tekkinud tõrge: osa saabunud moslemeid ja nende järglasi ei soovi sulanduda, sest peavad oma usku ja sellega tihedalt põimunud elulaadi paremaks kui vastuvõtva maa kultuuri. Nad tükivad oma reeglitega võõrasse kloostrisse, kui parafraseerida tuntud vene vanasõna.

Süsteem töötab siis, kui saabujad jätavad oma kultuuri kodumaale maha. Vähemasti selle osa, mis vastuvõtval maal välja kujunenud elukorraldusega kokku ei sobi. Multikulti on surnud, elagu assimileerumine!

Eestlased on ajaloolistel põhjustel kultuurrahvus ehk etniline rahvus, mis tekkis 19. sajandil Vene impeeriumi äärealal. (Eesti rahvas oli muidugi ennegi olemas.) Nüüd, kus meil on juba seljataga aastakümnetepikkune omariikluskogemus, võiks eestlased tasapisi kodanikurahvuseks kujuneda. See tähendab, et eestlaseks ei pea tingimata sündima. Hea tahtmise korral võib eestlane saada igaühest. Eestlane on see, kes end ise eestlaseks peab ja keda enamik teisi eestlasi selleks ka tunnistab. Meile geograafiliselt ja kultuuriliselt lähemate rahvaste esindajail on see kahtlemata kergem. Teistest rassidest inimestel on selles mõttes keerulisem, et neid eristavad päritud bioloogilised tunnused. Mustanahalise rahvuskaaslasega harjumine võtab aega.

Vastuvõtvalt poolelt eeldab saabujate edukas sulandamine (ja sellega kaasnev etniline stabiilsus) teatavat kultuurilist enesekindlust. On loomulik, et eestlane peab oma keelt ilusaimaks ja oma elulaadi parimaks. See ei tähenda, et ta ei võiks aktsepteerida Läti lätlaste samalaadseid hoiakuid. Tundub, et näiteks Saksamaal või Rootsis napib sellist enesekindlust. Paljud seal leiavad, et tulijail on õigus kaasa tuua oma elulaad ja usk ning kohalikud peavad koomale tõmbuma. Teised jälle pole sellega päri ning nõnda tekivadki pinged ja lõõmavad pagulaskeskused.

Eestlastel on assimileerimisvõime täiesti olemas. Sellest annavad tunnistust paljud meie kultuuritegelased ning vene perekonnanimega kaasmaalased, kes ei oska vene keeltki. Aga see assimileerimisvõime pole lõputu. Riigid kehtestavad endale aastaseid sisserännukvoote, mida harilikult mõõdetakse tuhandikega olemasolevast rahvastikust. Seda liini soovitan hoida meiegi valitsusel. Rahvuskaaslasi kutsun aga üles aitama tulijail lõimuda. Kui nad püüavad eesti keelt purssida, siis ei tasu meil kohe hakata oma võõrkeelteoskust näitama, vaid tuleb olla kannatlik. Las inimene õpib! Küpsetagu pealegi oma imelikke pirukaid. Need ei tee kellelegi kahju ja võivad olla päris maitsvad.

Ümberrahvustumist ei ole mõtet jõhkrate jõumeetoditega peale suruda. See tekitab vastureaktsiooni. Aga riik ja ühiskond peab tulijatele kehtestama oma reeglid ja nende järgimist kindlakäeliselt nõudma. Siin on meie klooster. Tõhusaim tööriist on selles kontekstis eestikeelne haridussüsteem.

Seotud lood
    23.04.2016 26.04.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto