Sisukord
Arvamus
Postimees
25.04.2016
Eesti Särades ereda leegina, põletas Alo iseend Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Libatreenerid saavad karistamatult tegutseda (11) Palju õnne Postimehe paberleht puhkeb õitsele Vabaduse väljakul rokiti veteranide auks Tuumakatastroofi jälgede kustutamine võtab aastakümneid Kümned lennud põleva reaktori kohale Tšornobõli veteranid Eestis Kaljurand on valmis riigipeaks kandideerima (1) Keskerakonda toetab vaid seitse protsenti eestlastest (1) Majandus Majanduse lühiuudised Ettevõtlussaadik Oviir usub, et Ida-Virumaad annab veel päästa (4) Baltika on Milderite käest ära libisemas (2) Hispaania saar lõi ainulaadse elektrijaama Välismaa Obama saabus sakslasi veenma Välismaa lühiuudised Hollandi ajakirjanik vahistati Türgis presidendi solvamise eest Makedoonlased elavad oma ängi välja värvi loopides KOHALIK VAADE: mis on hollandlastel Ukraina vastu? (1) Austria presidendivalimiste esimese vooru võitis paremäärmuslane Arvamus Maaja Vadi: meie igapäevast viisakust anna meile tänapäev (1) Indrek Jääts: assimileerumise kiituseks (7) Lugejate kirjad: seisukohti presidendivalimistest Päeva karikatuur Tõnis Oja: ajupesu nimega Eesti kapital (4) Postimees 1938. aastal: 65 häält Pätsi poolt Juhtkiri: Euroopa vajab rändekriisi lahendamiseks ühtsust (4) Lea Danilson-Järg: lastest loobumise lõpetab õiglane maksustamine, mitte toetused (42) Kultuur Särades ereda leegina, põletas Alo iseend Track on, aga kuhu jääb boonus? Valges kampsikus kiretu koduporno Mida arvab filmist «Bonus track» Postimehe žürii? Sport Spordi lühiuudised Kangerti võidud tulid õigel ajal Tänak andis vanade rehvidega tormihoiatuse Vassiljevi plaanist kinni pidades sunniti Pärnu saal vaikseks Peep Pahv: sportlikult tugev ja vajalik, kuid arusaamatult ebapopulaarne võistlus Pronksine Minaškin püüdis kaks kärbest ühe hoobiga Hokimeeste rahulolu ja hingekripeldus Ujumise EMile sõidab 24 Eesti sportlast Tarbija Kõik mobiilsideoperaatorid peale Telia tõstsid 1. maist hinda Supermarketid üllatavad sünnipäeval Valgutooted trügivad poelettidele Tartu Tudengipäevad ootavad linnarahvast Üle tuhande tartlase läheb tänasest heakorratalgutele Koondamine lõpetas valvemenetleja öötöö (1) Juhtkiri: maksumaksja ei ela õhulossis (2) Ivi Drikkit: milleks Madruse tänav ehk Tugevam võiks alla anda (2) Piraajadega supelnud bioloogid uurisid toiduahelat Juuksurikool tähistab juubelit: poolsada aastat kammi ja kääridega (1) Noored teadlased panevad õpilased proovile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Euroopa vajab rändekriisi lahendamiseks ühtsust

2 min lugemist

Euroopa Liit on praegu vastamisi suurima rahvasterändega alates Teise maailmasõja lõpust. Tulijad on pärit maailma eri paigust ning ka põhjused, miks nad Euroopasse saabuvad, on erinevad.

Peamine rändepõhjus on siiski see, et Kolmanda Maailma ühiskonnad ja majandus ei ole võimelised saavutama teatud arengutaset. Kuid Kolmanda Maailma probleemide lahendus ei saa olla siiski see, et Kolmas Maailm sõidab meie juurde. Selline asjade käik on kahjulik muuhulgas Kolmanda Maailma riikidele endile, tuues kaasa seal valitsevate olude ja režiimide konserveerumise, muuhulgas väheneb tõenäosus, et nendes riikides saaks kunagi toimida normaalne tervishoiu- ja haridussüsteem.

Võib-olla oleks praegu parem küsida, mida saaks teha Esimene Maailm, eelkõige Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid, Kolmanda Maailma ning seeläbi ka iseenda heaks. Rahvaste rännet on võimendanud veelgi sõjad Süürias, Afganistanis ja Iraagis ning poliitiline segadus Põhja- ning Musta Aafrika riikides. Paljudel Euroopa Liidu maadel on pikaaegne kriisireguleerimiskogemus, mida tuleb praegu maksimaalselt rakendada ühenduse piiridel põlevate arvukate sõja- ja kriisikollete rahustamiseks.

Tarvis on ühtlasi üle vaadata migratsioonipoliitika nendes riikides, kus see on viimastel aastatel saanud suureks probleemiks. Suuresti Saksamaa lahtiütlemise tõttu 1990. aastatel sõlmitud ja hiljem korduvalt muudetud Dublini lepetest on tarvis leida uus üleeuroopaline lähenemine rändekriisi reguleerimiseks. Ilma jõude ühendamata ning ühtse lähenemiseta, mis muuhulgas peaks kätkema ka teatud piiranguid ja keelde kuni teatud kategooriatesse kuuluvate sisserändajate tagasisaatmiseni, on sellele raske loota mingit reaalset leevendust.

Kolmandaks tuleb üle vaadata suhtumine migrantidesse. Loomulikult on tarvis säilitada sallivust, austada vabadusi ja õigusi, üles näidata inimlikkust ja inimesearmastust, kuna need on läänemaailma alusväärtused ning mingit taganemist neist ei saa olla. Valimatult jagatavad tasuta sotsiaalsed lõunad peavad ära lõppema, kuna need, kes saavad abi, ei ole alati need, kes seda kõige rohkem vajavad. Suletud rahvusgetode ja -kogukondade tekkimine sisserännumaadesse on midagi sellist, mida tuleks vältida, kuna see viib migrandid isolatsiooni, mh ka sotsiaalsesse isolatsiooni.

Euroopa riigid peavad samas leidma endas jõudu, kannatlikkust ja võimalusi, et kiiresti sulandada sisserändajad kodanikena oma ühiskonda. Ainult sel viisil saab ka käesolevas rahvasterändamises, mis pole Euroopa ajaloos põrmugi mitte esimene, ilmselt ka mitte viimane, jääda Euroopaks.

Seotud lood
    23.04.2016 26.04.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto