Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: Euroopa vajab rändekriisi lahendamiseks ühtsust

Euroopa Liit on praegu vastamisi suurima rahvasterändega alates Teise maailmasõja lõpust. Tulijad on pärit maailma eri paigust ning ka põhjused, miks nad Euroopasse saabuvad, on erinevad.

Peamine rändepõhjus on siiski see, et Kolmanda Maailma ühiskonnad ja majandus ei ole võimelised saavutama teatud arengutaset. Kuid Kolmanda Maailma probleemide lahendus ei saa olla siiski see, et Kolmas Maailm sõidab meie juurde. Selline asjade käik on kahjulik muuhulgas Kolmanda Maailma riikidele endile, tuues kaasa seal valitsevate olude ja režiimide konserveerumise, muuhulgas väheneb tõenäosus, et nendes riikides saaks kunagi toimida normaalne tervishoiu- ja haridussüsteem.

Võib-olla oleks praegu parem küsida, mida saaks teha Esimene Maailm, eelkõige Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid, Kolmanda Maailma ning seeläbi ka iseenda heaks. Rahvaste rännet on võimendanud veelgi sõjad Süürias, Afganistanis ja Iraagis ning poliitiline segadus Põhja- ning Musta Aafrika riikides. Paljudel Euroopa Liidu maadel on pikaaegne kriisireguleerimiskogemus, mida tuleb praegu maksimaalselt rakendada ühenduse piiridel põlevate arvukate sõja- ja kriisikollete rahustamiseks.

Tarvis on ühtlasi üle vaadata migratsioonipoliitika nendes riikides, kus see on viimastel aastatel saanud suureks probleemiks. Suuresti Saksamaa lahtiütlemise tõttu 1990. aastatel sõlmitud ja hiljem korduvalt muudetud Dublini lepetest on tarvis leida uus üleeuroopaline lähenemine rändekriisi reguleerimiseks. Ilma jõude ühendamata ning ühtse lähenemiseta, mis muuhulgas peaks kätkema ka teatud piiranguid ja keelde kuni teatud kategooriatesse kuuluvate sisserändajate tagasisaatmiseni, on sellele raske loota mingit reaalset leevendust.

Kolmandaks tuleb üle vaadata suhtumine migrantidesse. Loomulikult on tarvis säilitada sallivust, austada vabadusi ja õigusi, üles näidata inimlikkust ja inimesearmastust, kuna need on läänemaailma alusväärtused ning mingit taganemist neist ei saa olla. Valimatult jagatavad tasuta sotsiaalsed lõunad peavad ära lõppema, kuna need, kes saavad abi, ei ole alati need, kes seda kõige rohkem vajavad. Suletud rahvusgetode ja -kogukondade tekkimine sisserännumaadesse on midagi sellist, mida tuleks vältida, kuna see viib migrandid isolatsiooni, mh ka sotsiaalsesse isolatsiooni.

Euroopa riigid peavad samas leidma endas jõudu, kannatlikkust ja võimalusi, et kiiresti sulandada sisserändajad kodanikena oma ühiskonda. Ainult sel viisil saab ka käesolevas rahvasterändamises, mis pole Euroopa ajaloos põrmugi mitte esimene, ilmselt ka mitte viimane, jääda Euroopaks.

23.04.2016 26.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto