Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: meie oma veteranipäev

2 min lugemist
Sinilille märk FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Aastast 2013 on Eestis 23. aprillil tähistatud veteranipäeva. See on tähtpäev, millega peetakse meeles tuhandeid mehi ja naisi, kes on 1990. aastatest osalenud Eesti kaitseväe välisoperatsioonidel.

Eesti lähiminevikust võib tuua näiteid tähtpäevadest, mida ühiskond pole omaks võtnud. Üks selliseid on septembrikuine vastupanupäev, mis vajus unustusse enam-vähem kohe, kui oli kalendrisse lisatud. Veteranipäevaga pole õnneks nii läinud, sellega seoses on lühikese ajaga välja kujunenud juba omad rituaalid ja sümbolid, mille rahvas tundub olevat ka omaks võtnud.

Sellest annavad tunnistust kas või sinimustvalged lilled, mida kantakse iga aastaga aina rohkem ning mille kinnitavad ühtmoodi meelsasti rinda nii noored kui ka vanad. Sinist värvi lilled on läbi aegade sümboliseerinud ustavust, neid on traditsiooniliselt kingitud koju naasnud sõjameestele.

Rahvusvärvides lillest on saanud tänapäeval teatud mõttes ka rahvusliku ühtsuse ja solidaarsuse märk. Teisalt on see ka märk toetusest Eesti kaitseväele, mis on alates taasloomisest läbi teinud tunnustamisväärse arengu. Positiivselt muutunud on nii kaitsevägi ise, tema kuvand kui ka ülejäänud ühiskonna suhtumine kaitseväkke. Kaitsevägi kuulub Eestis enim usaldatud institutsioonide hulka, ajateenistus ja sõjaväelasekutse on muutunud noorte hulgas populaarseks. See on hoopis midagi muud kui 1990. aastatel, kui kaitseväel ja ajateenistusel lasus veel okupatsiooniarmee taak, mälestus ajast, mil eestlasi oli sunnitud rahvusvahelist õigust eirates võõrvõime teenima.

Uuel iseseisvusajal on eesti keeles muutunud ka sõna «veteran» tähendusväli, mille nõukogude aeg oli rikkunud. Toona ei tähendanud «veteran» mitte ainult sõjas käinud inimest, vaid seostus ka «kilisevate-kolisevate» ning järjekorras häälekalt oma privileege taga nõudvate tegelastega, mh töö-, partei- ja kõikvõimalike muude sotsialistlike veteranidega. Veteranistaatus tähendas toona ikka eeskätt hüvesid ja eesõigusi ning mõnes postsovetlikus riigis on see nii veel tänini.

Kuid õnneks mitte meil. Nüüd on veteranid omad ning ka veteranipäev on tähtpäevana meie oma. Kaitseväe välismissioonidel on praeguseks teeninud üle 2500 mehe ja naise, mõnigi neist on missioonil kaotanud tervise. Olgu täna päev, mil mõtleme nende peale, kes meid kaitsevad ja on vajadusel valmis meie riigi eest kõik andma. Välismissioonid on ikka olnud ja on edaspidigi meie riigi julgeoleku seisukohalt tähtsad. Seega, suur tänu kõigile endistele ja praegustele Eesti sõjameestele!

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto