Sisukord
Arvamus
Postimees
23.04.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Rahvusringhääling väntab Lottemaal seriaali Aiaelu peidus pool Viljandi tulistajat ei võetud haiglas jutule (3) Gonsiori tänavale tuleb muutsuunaga sõidurada eesti lühiuudised lk6 Aprillis tõusis populaarseimaks parteiks Reformierakond (1) Linnapea terviseks Välk Brüsselist Meie alkoholilett jahmatab noori rootslasi (18) Paljud erakonnad teeks Jõksist riigipeakandidaadi (8) Tagakülg Majandus Vene transpordiminister: transiidi vähenemine pole poliitiline Majanduse lühiuudised Strukturaalse eelarvetasakaalu nõue sattus löögi alla (5) Rahvapank sai juhi rahva seast The Body Shop läheb tagasi juurte juurde Välismaa USA sekkus Brexiti debatti Kaks hullu poolakat naasid Palmyra lõvi juurde Kurdide omariiklus taas alasi ja haamri vahel (2) Saksamaa püüdleb täiusliku õllepuhtuse poole (1) Arvamus Dagmar Lamp: naised, mitte objektid (7) Linnapea terviseks Päeva karikatuur Rahvapank sai juhi rahva seast Välk Brüsselist Kasvõi ribadeks Postimees 1993. aastal: Venemaa kodanikele ei meeldi Eesti presidendi naeratus (1) Juhtkiri: meie oma veteranipäev (1) Jelena Skulskaja veste: oh là là! Madam ei joogi? Raivo Mänd: mis on jumala olemasolu mõte? (9) Kultuur Miks ta nii teeb? Vana aja vihakõne Luulehetk – hetk luules PJ Harvey lõpetamata mõtted Aja auk. Küünikud mustas Ilmar Taska romaani minoorsus ja ilu (1) Kallis elu Sport Kasvõi ribadeks Spordi lühiuudised Korvpalliliidud murduvad FIBA terrori ees Jabur juhtum viis eestlased Põhja-Koreasse maratoni jooksma (2) Venemaa provintsiklubi kimbutab Barcelonat (1) Uus formaat annab Eestile paremad šansid Jäämees ja teised, toetamas nii heas kui halvas (1) Tallinn Gonsiori tänavale tuleb muutsuunaga sõidurada AK PJ Harvey lõpetamata mõtted Ilmar Taska romaani minoorsus ja ilu (1) Aja auk. Küünikud mustas Evelin Ilves presidendiks (2) Siim Kallase kõne erutab maailma Teeme rahval tuju paremaks Viimane veerg Unelmate linnas Prõpjatis vohab mets, Tšornobõli on naasnud inimesed (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: võõrväed lahkusid Jõhvist (1) Meeste tervist rikkus Tšornobõl, mitte kiirgus (6) Urve Eslas: 400-aastane katse paigata hõredat kuube (4) Arter Suur lugu: mehed, kes sõidavad lahedate ratastega Natuke pattu ei tee paha Porsche 911 Carrera S: Nad tegid seda jälle (7) Ilmar Tomusk – inimene, kes meeldib lastele Mehine kõhutäis Ameerika moodi (1) Mailis Reps: kõige olulisem on kooskõla Kelle kaotab suur Oleg? Väljakutse julgusemusklile (1) Magus mood gardeeniaõitega Gauguini ja Heyerdahli jälgedel Spikerdamise kaduv kunst (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rahvapank sai juhi rahva seast

2 min lugemist
Birgitte Bonnesen FOTO: Andrus Peegel

Eile valis Swedbank panga uueks presidendiks ja tegevjuhiks Birgitte Bonneseni, kes on juhtinud kolm aastat panga Balti operatsioone.

Nagu Eestiski on Swedbank oma kodumaal Rootsis rahvapank. Rootsis pole küll turuosa nii suur nagu Eestis, aga kuvand on sarnane: mitte-elitaarne igamehepank. Pole ka ime, sest tema juured on sügaval kohalikes hoiupankades, mille ühinemise tulemusel panga eelkäija Sparbanken sündis. Rahvapangaks olemist näitab kas või juhtide tasustamine: Nordea ja SEB juhid saavad palju heldemat palka.

Kuid rahvapankki võib unistada kõrgest lennust, suureks korporatiivpangaks saamisest, nagu rivaal SEB. 2008. aastal tõigi toonane nõukogu esimees Carl Eric Stålberg panka juhtima Michael Wolfi, kel kogemus töötamisest SEBs, Skandias ja Intrum Justitias. Järgmisel aastal toodi sisse teinegi võõrleegionär, finantsjuht Göran Bronner, samuti endine SEB-mees.

Järgmine, 2009. aasta oli aga see aasta, mil Swedbank pidi Baltimaades küpseva kahjumi pärast Rootsi riigilt abi paluma. Ei mingit kõrget lendu, tuli hakata tegevust tõhustama, tulu maksimeerima. Mitte ainult Baltimaades vaid ka koduturul Rootsis pandi kinni suur hulk kontoreid, teenused läksid digitaalseks, teenustasud tõusid.

Aktsionärid olid algul muidugi vaimustuses, aga hiljem enam mitte nii väga: Wolfi juhtimisel tehtud muudatustega kasvas küll efektiivsus ja rahateenimisvõime, kahanes aga klientide rahulolu. Rahulolematud kliendid võivad hakata jalgadega hääletama ning klientideta pole panga tõhusast majandamisest mingit kasu.

Võimalus Wolfi lahtikangutamiseks koitis läinud aasta lõpus, kui selgus, et Bronner koos teise panga tippjuhi Magnus Gagner-Geeberiga oli pangatöö kõrvalt üles ehitanud jumeka kinnisvaraäri. Nüüdseks on pangast lahkunud (või lahkumas, sest paberi järgi on Bronner ametis veel paar kuud) kõik kolm meest ning aktsionäride survel veel nõukogu esimehe kohalt lahti kangutatud Anders Sundström.

Eile valis nõukogu uueks panga presidendiks Birgitte Bonneseni. Ei mingit võõrleegionäri SEBst enam, uus president sirgus panga enda seest. Sedavõrd suur organisatsioon peabki olema võimeline ise juhte kasvatama.

Bonnesen on Swedbankis töötanud 30 aastat ja avaldanud muljet nii aastatel 2011–2014 Balti panganduse juhina kui ka seejärel panga Rootsi operatsioonide pealikuna. Endised ja praegused kolleegid kiidavad tema töövõimet, süvenemist, asjatundlikkust. Parim võimalik kandidaat, loogiline valik ja kõige sobilikum inimene rahvapanka juhtima, öeldakse. Tema valimisega oleks nagu aasta 2008 tagasi tulnud.

Swedbanki soovi puhas leht pöörata ja taas rahvale meeldima hakata on näha sellestki, et esimest korda nimetatakse panga presidenti palgates ära tema töötasu – 13 miljonit Rootsi krooni ehk umbes 1,4 miljonit eurot aastas. Ilma igasuguste boonuste ja lisadeta.

Tõsi, ka Wolf sai sama suurt tasu, ja boonused on Rootsi keskpank nagunii ära keelanud, aga ikkagi on töötasu suuruse (või pigem väiksuse, sest nagu öeldud, saavad SEB ja Nordea juhid enam) pressiteatesse panemine signaal sellest, et elitistlikud püüdlused on selleks korraks maetud: rahvapangal on uus rahvalik president kes juhib panka näoga rahva poole ja rahakott avali. Eks aeg näitab, kuidas see tal õnnestub, eeldused on igatahes head.

Seotud lood
22.04.2016 25.04.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto