Sisukord
Eesti
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Viljandi tulistajat ei võetud haiglas jutule

2 min lugemist
15. aprilli traagilised sündmused Valuoja puiestee 22 majas näitasid, et abi jäi hiljaks, ehkki perekond tegi omalt poolt kõik võimaliku, et Rene ravile saaks. Ta oli eelmisel päeval ka ise haiglas abi otsimas käinud. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Möödunud nädala reedel leidis Paalalinna kortermaja trepikojas aset traagiline sündmus, kus 38-aastane Rene tulistas surnuks talle ette sattunud 39-aastase pereisa Alari. Rene ema soovib avaldada lahkunu omastele siirast ja sügavat kaastunnet.

«On väga kurb, et selline traagiline lugu on juhtunud,» märkis ta oma avalduses. Et ajakirjanduses on ilmunud artikleid, mis ei kajasta tegelikku olukorda päris õigesti, pidas ta vajalikuks esitada omapoolne selgitus. Samas pole ta valmis andma intervjuusid, sest on juhtunust väga šokeeritud.

«Soovin öelda, et olen emana oma poja ravimisel teinud lähedaste toel kõik, mida olen osanud ja suutnud,» seisab naise saadetud kirjas. «Olen aastaid proovinud oma murele Rene pärast lahendust leida, kuid olen jäänud praktiliselt ilma abita.»

Psühhiaatriahaigla ei ole tema sõnul pidanud vajalikuks Rened ravile võtta, kuigi pereliikmete meelest on põhjust tahtest olenematuks raviks. Meest on korduvalt haiglasse viia üritanud.

Viimastel kuudel poja vaimset tervist jälgides oli ema aga veendunud, et poeg vajab pikaajalist statsionaarset ravi. «Otsustasin viimases hädas esmaspäeval, 11. aprillil uuesti pöörduda, seekord psühhiaatriakliiniku asemel sotsiaalametisse. Kokkusaamise aja sain reedeks, 15. aprilliks kella 15ks. Paraku oli siis juba liiga hilja,» ütles ta. Traagiline juhtum leidis aset samal päeval umbes kolm tundi varem.

Neljapäeval, 14. aprillil oli Rene ema sõnul ise läinud Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonda, kust ta saadeti Jämejala haiglasse. Ema sõnade kohaselt jooksutati Rened sel päeval korduvalt ühest haigemajast teise, kuid abi ta ei saanud.

Ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarst Mati Kallas ütles, et EMOs käimise kohta nimetatud päeval dokumenti küll pole, aga kui inimesel on selgelt psüühilised probleemid, saadetaksegi ta psühhiaatriakliinikusse edasi.  

Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku akuutpsühhiaatria ja vastuvõtu osakonna juhataja Pille Talvik lausus, et pole isegi tähtis, kas või kelle juures reedel kasuisa relvakapi lõhkunud ja sealt tulirelva haaranud patsient päev varem käis. Loeb vaid see, mida ta rääkis.

«Kui ta räägib kõigest, mis teda häirib, saab ta asjakohast abi,» selgitas psühhiaater. «Kui ta räägib osaliselt, aidatakse teda osaliselt.» Tihti eelistavad patsiendid arsti sõnul psühhoosi põhitunnuseid maha salata. «Kui ta jätab rääkimata, et tema kaaslased kiusavad teda ja lasevad näiteks pistikupesadest gaasi või mürki, pole arstil midagi teha,» kõneles Talvik. Kui patsient ütleb vaid, et tal on raskusi magamisega või esineb pingeid, kirjutatakse talle diasepaami (ärevust leevendav ravim – toim).

Olgugi et perekond nägi korduvalt tarvidust tahtest olenematu ravi alustamiseks, olevat see isegi juhul, kui patsient ise raviga nõustub, Talviku sõnul võimatu. Ravi alustamiseks peab patsient ravist keelduma, olema selgelt ohtlik ja lisaks peab tema psüühikahäire väljenduma moel, mis on mõistetav ka kohtunikule. Lõpetuseks märkis psühhiaater Talvik, et süüdistava pilguga arsti poole vaatamine ei aita ühiskonda edasi.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto