Sisukord
Eesti
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimehe paberleht puhkeb õitsele

6 min lugemist
Express Posti lehekandja Märt Sepper tunnistab, et Postimehe nädalalõpuväljaanne on lehekandjatele tööd juurde teinud: lehekott on raskem ja 88-leheküljeline leht täidab pisema postkasti nii ära, et sinna muud suurt ei mahugi. FOTO: Margus Ansu / Postimees

«Paremat lehte ei tea / kui Helsingin Sanomat. / Aknaid pesta on hea / täidangi anumat.» Nii kirjutas 1983. aastal Juhan Viiding. Postimehe uuenenud paberlehe kohta võib sama öelda. Kui sisu loetud, võib aknaid pesta, saabaste sisse panna või kas või ahju ajada. Võtke eelmise nädalavahetuse Postimees: 88 lehekülge väärt kirjasõna inim- ja loodussõbralikul ajalehepaberil. 

Postimees ujub täiesti teadlikult vastuvoolu. Terves maailmas on paljud suured väljaandjad hakanud oma paberlehti kokku pakkima: mahud vähenevad, paberlehte pannakse sageli peaaegu identsed tekstid online-portaali materjalidega, ehk mõned arvamuslood ning veel natuke originaaltekste juurde. Paberlehe ajakirjanikud suunatakse tööle portaali. Selles valguses vajab selgitamist, miks Postimees on otsustanud teist teed minna.

«Postimees leiab, et kui me ise hakkame paberlehte nõrgestama, siis see surebki vältimatult välja. Aga kui me palkame paberisse häid inimesi, panustame rahaliselt – maksab ka ju lehepaber, sellele trükkimine ja lehe lugejatele koju viimine –, siis ei kao paberleht kuhugi. Me investeerime ideaali!» väitis Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Postimees on veendunud, et kaalukas hulk inimesi tahab lugeda kvaliteetlugusid paberilt ja seepärast on mõtet sellist ajalehte teha. Ei saa lugeda seda, mida pole olemas.

Võrdlus muusikaärist. MP3-taoliste heliformaatide tulek ennustas kadu vinüülplaatidele. Ja mis juhtus? Ilmus suur hulk inimesi, kes eelistavad Beethovenit ja Pink Floydi kuulata oma kodus korralikest kõlaritest, mitte jooksu pealt 128 kb/s MP3-telefonist. Postimees muidugi pakub mõlemat: kiireid uudiseid nii portaalis ja telefonis (peale mobiilirakenduse saab õige varsti moodsa sisu ka veebiversioon) kui ka analüüse ja arvamusi klassikalisel paberil.

Kõige rohkem saavad uuenenud mahukas paberlehes lisapinda Eesti teemad. Lisaks ilmub iga päev kolm-neli lehekülge välisuudiseid. Samuti on mahtu juurde saanud majandustoimetus (samuti neli lehekülge), ka kultuuri- ja sporditoimetus, kes saavad oma materjalide avaldamiseks kumbki kolm lehekülge.

Tipptegijad koos

Nende lehekülgede sisukaks täitmiseks investeerib Postimees inimestesse. Peaaegu kõik toimetused on tööle võtnud või otsivad parasjagu uusi ajakirjanikke. Eesmärk on koondada oma toimetusse parimad tegijad, kelle töö vastaks Postimehe ideaalidele ja standarditele. Osakonnajuhtide rõõmuks on märgatavalt rammusamaks läinud honorarifond, mis võimaldab tellida kaastöid oma ala parimatelt spetsialistidelt.

«Lust on seda lehte endalgi lahti võtta,» kiitis Kopli ilma võltshäbita uut Postimeest. «See ei tähenda, et igaüks peaks lehe kaanest kaaneni läbi lugema. Igaühel oma maitse, aga valik on mitu korda suurem. Kui varem mahtus lehte näiteks üks suurem välistoimetuse lugu, siis nüüd saab valida nelja suure loo vahel.» Nii näiteks pääsevad nüüd paberlehte märksa lahedamalt Postimehe välismaiste kirjasaatjate läkitatud kajastused, kelle võrgustik laieneb pidevalt.

Kodumaa ja just maapiirkondade lugejate jaoks alustas eelmise aasta detsembris ilmumist Maa Elu (eelmisel nädalal 32 lehekülge), mille leiavad igal neljapäeval oma postkastist kõik Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijad, samuti üksikmüügist ostjad.

Maa Elu peatoimetaja Peeter Raidla kinnitas, et tema juhitav leht ei lasku igapäevapoliitikasse, millega tegelevad niikuinii üleriigilised ja maakonnalehed ning Maaleht, selle asemel kirjutatakse praktilistest probleemidest ja nende lahendamisest. See oli õige liigutus: esialgu plaanitud poole aasta asemel on Maa Elu juba reklaamimüügiga tasakaalu jõudnud ja toidab end ise. Põllumees põline rikas – ja see samuti, kes põllumehele kirjutab.

Arvamusrubriik on Postimehes olnud traditsiooniliselt tugeval positsioonil. Nädalavahetuse lehe vahel jätkab peale 40-leheküljelise Arteri ilmumist 16-leheküljeline AK (arvamus ja kultuur).

Tegemist on nõudlikele lugejatele mõeldud kalli luksustootega, mis ei tasu reklaamitulude margapuuga kaaludes ennast kuidagi ära. Kasu on siin mujal: Postimehe ideaalides ja visioonis. Mitte ükski teine Eesti eraväljaanne ei suuda või ei pea vajalikuks oma vahenditega sellist arvamus- ja kultuurilehte välja anda. Ja seda lisaks igapäevastele kultuuri- ja arvamuskülgedele. Teised kultuuriväljaanded tegutsevad Eestis riigi toel.

Postimees peab end eraettevõttena elatama teadagi reklaamimüügist. «Lugejat ja reklaamiandjat meelitab ligi üks asi ja see on kvaliteetne sisu,» ütles Postimees Grupi juhatuse liige Peep Kala.

Naabrist parem

Kopli võrdles nüüd juba kahel nädalavahetusel ilmunud uues vormis nädalalõpulehte Helsingin Sanomatega ja tunnistas ilmse rahuloluga, et «Postimees tegi naabrile ära». Laias laastus võibki meie maailmanurgas Postimehe seada samale pulgale soomlaste kvaliteetsõnumilehega. Kopli: «Ma olen Postimehe peatoimetaja olnud 11 aastat ja kinnitan: nii võimsat nädalavahetuspaketti pole Eestis veel nähtud!»

Kogu see nädalalõpuluksus ilmub loodussõbralikul ajalehepaberil. Ei ühtegi kriidilehekülge, mis ei idane, mädane ega isegi põle. Üks probleem küll nädalalõpu-Postimehe uuenemisega tekkis ja see on postiljonidel. Leht on nii paks, et midagi muud ei mahugi peale selle enam mõnesse väiksemasse postkasti.

Lugejad hindavad Postimehe panustamist paberlehte. Seda näitab kasvõi juuresolev loetavusuuring, kus esikohal on selgelt Postimees. Postimehe järel on Eesti loetavaim päevaleht Õhtuleht. Peale käsitletavate teemade, kvaliteedi ja kui soovite, siis värvi erinevuse on suur vahe ka lugejaarvudes (vt jooniselt).

Turu-uuringute ASi läbi viidud uuring kummutab veel ühe müüdi, nimelt väite, et noored ei loe paberlehti. Postimees edestab oma suurimaid konkurente igas vanuserühmas, sealhulgas ka alla 29-aastaste seas. Ongi tõestatud loo alguses esitatud väide: kvaliteetne paberleht ei kao kuhugi.

__________________

Lauri Hussar
peatoimetaja asetäitja (uudised)

Eesti suurim uudistekombinaat Postimees tervitas mind kuu aega tagasi uuel töökohal seisusekohaselt. Esimestesse töönädalatesse mahtus päevi, mil uudistevoog neelas täiega endasse. Brüsseli terrorirünnakud, kabinetivaikuses ette valmistatud trahvieelnõu või ulmelisena mõjuv Rail Baltic Leedu moodi jne. Iga loo puhul oli tunda, et toimetajad mõtlesid neist kirjutades oma lugejate peale ja sellele, et uudislugu on hea siis, kui see puudutab inimest kõige otsesemalt.

Kõik sammud või arengud, mis meie igapäevaelus laiemalt vastu kajavad, kutsuvad lugema ja osa saama. Uudis on ka suurtes ja murrangulistes sündmustes. Kuid tänane meedia armastab ka vastandusi, seega on uudis peidus konfliktsituatsioonides, ent ka tuntud inimeste seisukohtades ja lihtsates inimlikes lugudes. Kõike seda tahab Postimees oma lugejatele pakkuda.

Olen alati uskunud, et hea lugu teeb hea lehe. Neid lugusid meist ja meie ümber tuleb Postimehesse üha juurde, sest leht on läinud paksemaks ja sisukamaks, kasvanud leheruum pakub võimalust mitmekesisemalt kirjutada. Postimees on täienenud või täienemas mitme oma ala tipptegijaga.

Neeme Korv
arvamustoimetuse juhataja

Postimehe arvamustoimetus soovib olla Eesti olulisim mõttekoda, seda nii traditsioonilises paberlehes kui ka arvamusportaalis. Koos kultuuritoimetusega teeme nõudlikumale lugejale suunatud laupäevast arvamus- ja kultuurilisa AK, mis on nüüdsest veel kaalukam. Neli lisandunud külge võimaldavad meil suurtele fookusteemadele veel enam süvitsi läheneda. Põhikäsitlus hakkab senisest sagedamini olema varasema paari külje asemel neljal või isegi kuuel leheküljel. AK kavatseb rohkem pilku pöörata meie avalikule ruumile vaimses ning samuti füüsilises mõttes.

Liis Kängsepp
majandustoimetuse juhataja

Rohkem ruumi lehes annab majandustoimetusele võimaluse pakkuda lugejatele pikemaid, põhjalikumaid ja analüütilisemaid majandusteemalisi lugusid. Peale selle, et saame senisest veel põnevamalt kirjutada Eesti asjadest, annab laienemine meile võimaluse rohkem rääkida sellestki, mis toimub piiri taga või kuidas Euroopa Liit meie majandust mõjutab.

Juba praegu töötavad Postimehe majandustoimetuses Eesti parimad majandusajakirjanikud ning mul on väga hea meel, et tänu laienemisele saab meie tiim kasvada.

Evelyn Kaldoja
välistoimetuse juhataja

Välisuudiste õnn ja õnnetus on alati see, et meie päralt on terve maailm. See tähendab, et teemadest ei tule kunagi puudust, aga ühtlasi ka seda, et kui lehepind on väga piiratud, tuleb piisavalt sageli ette olukordi, kus üht olulist sündmust eelistades jätad samamoodi üliolulise uudise kajastamata. Nüüd, kus lehekülgi on rohkem käes, on ka selliseid dilemmasid hoopis vähem ehk püüame tagada, et kõik siinsest perspektiivist tähtsam saab ka lugeja ette toodud.

Tulitavalt tähtsate teemade kõrvale loodame senisest rohkem tuua ka lihtsalt inimlikult huvitavat ja üldharivat materjali. Just selleks on hakanud ilmuma välismaiseid vaatenurki tutvustav «Kohalik vaade» ning lähiajal on oodata teisigi põnevaid püsirubriike.

Heili Sibrits
kultuuritoimetuse juhataja

Kas teate, kui palju ilmub Eestis kuu aja jooksul raamatuid, avatakse näitusi, jõuab linale filme, korraldatakse kontserte ja avatakse eesriie esietendusel? Märgatavalt rohkem, kui isegi New York Timesi kultuurileheküljed mahutada võiksid.

Mul on hea meel, et Postimehe paberlehes on nüüd kultuurile rohkem ruumi, isegi kolmandiku või lausa poole võrra. Mu süda tilgub verd, kui pean vaatama oma toimetajate kisklemist: kas lehte pääseb intervjuu tuntud lavastajaga või uue olulise filmi arvustus? Konkurents võimaldab valida muidugi parimad palad, aga selle arvel ei tohi ükski valdkond kõrvale jääda.

Suurenenud honorarifond on kultuuritoimetusele tõhusaks abiks. Eestis on rõõmustavalt suur hulk inimesi, kes tunnevad kultuuri süvitsi, aga ei tööta põhikohaga Postimehes. Nüüd jõuavad nende asjatundlikud arvamused ja analüüsid veel rohkem lugejani.

Sigrid Kõiv
Arteri juhataja

Postimehe nädalalõpulisa Arter, mis nüüd on 40-leheküljeline, uue välimusega ja ajaleheformaadis, keskendub vabale ajale, kehale ja naudingutele, uuendusena ka autodele ja moodsale digitehnikale.

Lugejate ammune lemmik, võiks lausa öelda, et Arteri leivanumber ja klassika – suur persooniintervjuu – jääb paika. Meil on alati hea meel, kui intervjueeritavad ise on ka tunnistanud, et nende jaoks on Arteris esinemine tunnustus.

Uuenenud Arteris on varasemast oluliselt rohkem lugusid, mis teenivad uudishimu. See on samuti nauding, mis tegelikult ei tee vanaks, väitku vanarahvas mida tahes. Mõnus lõõgastumine ja aja meelepärane viitmine on sageli võimalik vaid nädalavahetusel ja puhkuse ajal. Kuid kas päevast päeva rakkes olnud tööhobune enam mäletabki, mida vaba ajaga peale hakata? Keegi peab selle higise ratsu karjamaalt marjamaale talutama ning ka seda teeb Arter. Tahame anda inimestele ideid!

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto