Sisukord
Arvamus
Tänane leht
26.04.2016
Eesti Mälumäng Aadu Must võib kerkida Keskerakonna presidendikandidaadiks (7) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Pealinna kalmistute kord jahmatas leinajaid (1) Haldusreform suretas vallakeskusi juba 1938. aastal Tagakülg Vendluse asemel õilmitseb õelus (67) Eksamiperiood sai alguse prooviga eesti keeles Majandus Majanduse lühiuudised Mobiiltelefon järelmaksuga – üle keskmise kallis lõbu Pakiautomaatide võrgustikku kasvatav Omniva saab uue konkurendi Katkust räsitud lautadesse sead reeglina tagasi ei jõua Seakasvatajate arv on vähenenud enam kui poole võrra Üks küsimus: Mida tähendab seakasvatajatele kolmandasse tsooni sattumine? Autotootjad tunnevad konkurentsisurvet Hiina turul Välismaa Valgevene tuumajaam ajab leedulased hirmule Välismaa lühiuudised Liibüast saab uuem ja hullem Süüria (9) Ungari meedia upub korruptsiooniskandaali (2) Arvamus Neeme Korv: targutajad tapavad presidendidebatti (7) Maris Jõks: Tšornobõl, Tšernobõl, Chernobyl – kuidas kirjutada Ukraina kohanimesid? (7) Juhtkiri: Tšornobõli hirmu jäljed Postimees 1935. aastal: riigivanem K.Päts veedab puhkuse Poolas Alar Kilp: õigustatud sallimatus sallivas ühiskonnas (3) Arne Ots ja Martin Johannes Raude: kohtutee on muutunud kiiremaks, kuid mitte lühemaks Päeva karikatuur Jüri Reinmann: millistes ebainimlikes tingimustes likvideeriti Tšornobõli katastroofi tagajärgi (1) Ahto Lobjakas: Ilvese e-Panoptikum (1) Kultuur Arvustus: «Troonide mäng», kuues hooaeg. Talv jõudis kohale Plönn on uus pussakas (1) Norra film, mis on pommidest valjem Sport Kolmas tulemine: Korjus kustutab Renault’ roolis võidu- ja sõidunälga (8) Spordi lühiuudised Sildaru tõi Eesti suusalegendid elamusspordikeskusesse Kas Meistrite liigas näeb lõpuks suurt finaali? Rapla rikkus Andres Sõbra suure juubeli Kas FIBA ja Euroliiga lepivad ikkagi ära? Jaanimaa etendab ajaloolises vastasseisus olulist rolli 55-protsendine kasv: tennises kolme kuuga 48 kihlveopettuse kahtlust Uue autoga Niinemäe kihutab vähemalt kahel EM-etapil Tarbija Microsofti telefoniäri näitab kustumise märke Autode meelelahutussüsteem tekitab pettumust (1) Tartu Prügiveo hinnad kohati tõusevad, kohati langevad (2) Tartu kiirabiauto tuli kiirituspiirkonnast tagasi (3) Magus lõhn meelitas raeplatsile Keemik Arvi Liiva: kuidas mõjutas Tšornobõli katastroof Eesti seeni? Adra, Künni ja Vao tänavalt kaovad mülkad ning tolm Fastersi kiirsöögikohad enam kesklinnas viina ei müü (1) Mart Siilivask: kihilisuse kaitseks Tehnika aitab põllumeest taevast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Arne Ots ja Martin Johannes Raude: kohtutee on muutunud kiiremaks, kuid mitte lühemaks

2 min lugemist
Martin-Johannes Raude FOTO: Raidla Ellex

Euroopa Komisjoni värskelt avaldatud raporti järgi on Eesti kohtusüsteemi üks Euroopa Liidu tõhusaimaid. Ülevaade nimega EU Justice Scoreboard 2016, mis analüüsib Euroopa Liidu riikide kohtute tööd, näitab Eesti kohtusüsteemi efektiivsust võrreldes teiste riikidega, kuid jätab käsitlemata fakti, et oluline osa lahenditest kõrgema kohtuastme poolt muudetakse või tühistatakse. Sellega võime tõdeda trendi, et kohtutee Eestis on muutunud küll kiiremaks, kuid mitte alati lühemaks.

Ehkki Eesti on kohtusse laekuvate avalduste arvu poolest Euroopas esirinnas, on siinsed kohtud nende lahendamises ühed kiiremad, näitab raport. Eestis kulub kohtuasja lahendamisele ühes astmes keskmiselt alla 200 päeva. Veel tõhusam on raporti järgi vaid Taani kohtusüsteem, kuhu laekuvate avalduste arv on suurem kui meil, kuid juhtumite lahendamisele kuluv aeg ainukesena lühem kui Eestil.

Seejuures suudavad siinsed kohtud lahendada igal aastal samas suurusjärgus juhtumeid, kui neile juurde tekib. See annab lootust, et lahendamata kohtuasjade jääk ei kasva ning kohtutel õnnestub hoida Euroopas silma paistvat menetluskiirust ka edaspidi.

Eesti kohtusüsteemi head tulemused on seda märkimisväärsemad, et meie kohtute rahastatus on üks Euroopa väiksemaid. Ühe elaniku kohta eraldatakse vähem raha vaid Rumeenia ja Küprose kohtutele. Võib arvata, et osaliselt just seetõttu on Eestis elanike kohta vähem kohtunikke kui Euroopa Liidus keskmiselt. See, et keskmisest väiksema kohtunike arvu juures menetluskiirusega Euroopa tipus püsitakse, annab vaieldamatult tunnistust siinsete kohtunike tublidusest.

Raportit lugedes on kindlasti hea meel tõdeda, et avaliku arvamuse hinnangul asetsevad Eesti kohtud oma sõltumatuse poolest Euroopas pingerea esimeses pooles. See näitab avalikkuse üldist usaldust kohtusüsteemi vastu.

Nõustuda tuleb raportis märgituga, et efektiivne kohtusüsteem etendab hea investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna loomisel suurt rolli. Õigusemõistmise tõhusus heidutab pahatahtlikku äripraktikat ning soodustab tervet majanduskliimat.

Paraku ei kajasta Euroopa Komisjoni värske raport andmeid, milline osa edasi kaevatud kohtulahenditest eri riikides kõrgema kohtuastme poolt muudetakse või tühistatakse. Mõne aasta tagune statistika näitab, et Eestis edasi kaevatud esimese astme kohtu otsustest muudetakse või tühistatakse peaaegu iga teine. Mis praktikas tähendab, et esimese astme lahend saabub enamasti küll suhteliselt kiiresti, kuid õige lahendi saamiseni võib teatud juhtudel kuluda siiski mõnevõrra kauem aega, sest see läheb edasikaebamisele ja suure tõenäosusega ka muutmisele. Eesti kohtutel on seega kindlasti võimalik veel eesmärke ja sihte seada, et asjad jõuaks õige lahendini juba esimeses kohtuastmes. Näeme, et kohtutee võiks muutuda 2/3 võrra lühemaks.

Seotud lood
25.04.2016 27.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto