Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Norra film, mis on pommidest valjem

Isabelle (Isabelle Huppert) ja Gene (Gabriel Byrne). FOTO: Kaader filmist

Vahel äratab tähelepanu ainuüksi pealkiri, selle kujundlikkus. Pommidest valjem? Mis saab olla valjem kui plahvatus? Filmiajalugu on sellele tegelikult juba vastanud – mõistagi arvukate perekonnadraamade näol. Teeb seda ka norraka Joachim Trieri ingliskeelne film, ja piisavalt huvitavalt, et see meie kinosid uputavate filmide seast üles otsida.

Tellijale Tellijale

Nimekas sõjafotograaf Isabelle (Isabelle Huppert), kes on tuhandetel fotodel jäädvustanud inimeste valu ja leina, on kolm aastat tagasi ka ise hukkunud, aga mitte sõjaväljal, vaid autoavariis. Tema töödest kavandatav näitus sunnib Isabelle'i perekonda – abikaasat Gene'i (Gabriel Byrne) ja kaht poega, Jonah't (Jesse Eisenberg) ja teismelist Conradit (Devin Druid) – naasma minevikku, meelde tuletama kaotusvalu suurust ja nii mõndagi ebameeldivat avastades võtma jutuks sedagi, mida on kõigi nende aastate jooksul alla surutud, kuid mis kusagil pinna all on lakkamatult edasi tuiganud.

Kolme mehe pilgu läbi üritatakse retrospektiivselt, ajas edasi ja tagasi liikudes, sündmusi segamini paisates ja seejuures pidevalt vaatepunkte vahetades – mõnikord näidatakse ühte ja sedasama sündmust kahest eri perspektiivist – lahti harutada Isabelle'i rahutut, vastuoksuslikku olemust, seda, mida ta tegelikult mõtles ja miks põgenes turvalisest keskkonnast, perekonna juurest, kes teda vajas, ikka ja jälle maailma sõjakolletesse, et seal oma eluga riskida.

25.04.2016 27.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto