Sisukord
Uudised
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (16) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (2) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (3) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (3) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (11) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? (1) Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (6) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Euroopa idandab Facebooki ja Samsungi vahele oma hiidusid

4 min lugemist
Innoveit 2016 laureaadid vasakult Florian Schneider, Norbert Kuipers ja Allen Ali Mohammadi FOTO: eit

Euroopa on mures. Pool maailma on Facebooki, Google’i ja Apple’i lummas, teist poolt valitseb Samsungi, LG ja Huawei sära. Euroopal on lõpuks saanud villand vanade heade aegade meenutamisest ning ta otsib lausa paaniliselt oma edulugusid.

Seemneid selliste gigantide kasvuks on taimelavale külvatud ohtralt, paljud neist on ka idanema läinud. Üldiselt küll iga liikmesriigi oma kiivalt kaitstud kasvuhoones, aga ikkagi. Isegi mehekõrguseid isendeid võib leida. Aga sellest on ilmselgelt vähe.

Mis saab edasi – selle üle ragistasid ajusid Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudi (EIT) eestvedamisel sajad ettevõtjad, poliitikud ja innovaatorid sel nädalal Budapestis, kuhu iduettevõtluse tipud kõigist maailma otstest kokku olid veetud. Foorumi nimi on Innoveit 2016.

EIT Awards 2016 osalejad (foto: EIT). FOTO: eit

Geniaalsus peitub lihtsuses. Mis siin salata, nägime uskumatult värskeid ja tapvalt loogilisi paljutõotavaid ideid ja lahendusi –neist mõnele julgeks lubada üleilmset revolutsioonilist edu.

Need kõik on praegu küll imeväiksed algatused, kuid järjest enam hakkab tunduma, et võib-olla polegi meile vaja hiiglasi, võib-olla ei ole eripalgelise Euroopa tuleviku ja edu alus mitte üks suur Nokia, vaid tuhat väikest. Oleme põhjanaabrite kogemusest näinud, kui suure pauguga võib mull lõhkeda ja millised on selle tagajärjed, kui keskenduda vaid ühele näitele.

Kodu serveriküttele

Üks näide sadade hulgast – esmaspäeva õhtul Innoveit 2016 üheks laureaadiks kuulutatud Florian Schneider Hollandist tuli välja ideega, millele julgeks edu loota Eestiski.

Kogu maailmas luuakse praegu tohutuid andmekeskusi – hiiglaslikke serveriparke, mis toodavad üüratul hulgal soojust ja mis praegu vaid ilma kütavad. Liiati tuleb näha tõsist vaeva nende jahutamisega.

Mida pakub Schneider ja tema projekt Nerdalize? Jagame need andmekeskused inimeste kodude vahel laiali. Igaüks, kelle maja on ühendatud kiiret andmesidet võimaldava kaabliga, saab endale toaakna alla serverid – kodu soe, server jahutatud ning kokku moodustub piiramatu mahuga hiiglaslik serveripilv.

«Majapidamine hoiab küttekulu kokku vähemalt 300 eurot aastas,» kirjeldas Schneider oma arvutusi. «Servereid haldavate ettevõtete jaoks väheneb serveritele kuluv energia koguni kuni poole võrra. See kõik on tohutu kokkuhoid, lisaks toodetakse iga majapidamise kohta kolm tonni vähem süsihappegaasi aastas.»

Kaks ühes: server ja radiaator. FOTO: Nerdalize

Nerdalize võtab seejuures enda peale nii serverite ehitamise, paigaldamise kui ka kogu süsteemi loomise – täisteenus mis tahes servereid omava ettevõtte jaoks. Üks selline arvutav radiaator kütab talvisel ajal katsete põhjal ära 30 ruutmeetri suuruse toa. See kõik kõlab üha tehnikakesksemaks muutuvas maailmas geniaalse ideena.

«Paneme Hollandis koostöös tehnoloogiaettevõttega Eneco äri käima ja siis võtame suuna Põhja- ja Baltimaadesse,» lubas ärimees.

Prügi puhast vett tootma

Läbimurret tõotavaid uuenduslikke ideid pakuti Euroopa keskmesse kokku tulnud foorumil kümneid ja sadu. Olgu või Jean Gelissen ja tema projekt Fit 2 Perform, mis on korralik samm edasi praegustest sõidumeerikutest, mis löövad kõiki veokijuhte sama mütsiga – nende tervislikust seisundist ja võimetest välja tegemata.

Jean Gelissen (Foto: Aivar Pau) FOTO: Aivar Pau

Idee on lihtne – juht saab randmepaela, mis mõõdab ta südametööd, kehatemperatuuri ja teisi füsioloogilisi andmeid. Kõik need andmed jooksevad pidevalt üle mobiilside monitooringusüsteemi, mis ütleb andmete põhjal, kui pikalt juht saab veel roolis olla. Tulemuseks on juhtide parem tervis, vähem liiklusõnnetusi, sõiduaeg oleneb juhi seisundist, mitte üldistest normidest.

«Plaanime tootega järgmisel aastal turule tulla vähem reguleeritud vedudevaldkonnaga riikides ning seejärel asuda läbi rääkima juba teiste valitsustega, et need kaaluksid normide muutmist,» ütles Gelissen. Juhtide randmepaelu asutakse tootma koos soomlaste Bittiumiga.

Või siis Rootsis elava ettevõtja Allen Ali Mohammadi projekt Hippogriff, mis toodab südamehaiguste ennetamiseks mõeldud lahendust. Nagu tihti juhtub, sai tema EITi uustulnuka peaauhinna saanud projekt alguse oma kogemusest.

«Mu vanema suri infarkti, kuigi mingisuguseid varasemaid sümptomeid tal ei olnud.» See andis noormehele tõuke luua arstide jaoks skriinimismeetod sõeluuringu läbiviimiseks ja inimesele võimalus oma tervisenäitajatega kursis olla.

Hollandi novaator Norbert Kuipers lõi aga laineid ideega panna jäätmetest vabanev soojus puhast vett tootma. Tema projekt kannab nime WE4CC-II.

Euroopa laob aluskihti

Laiemas plaanis on pea kõigi ettevõtjate hinnangul igasse Euroopa otsa jõudnud arusaamine, et hiiglaslikud korporatsioonid ei vea enam majandust ja innovatsioonivankrit piisavalt kiirelt ning just iduettevõtted on need, mis loovad rohkelt uusi töökohti, toodavad rohkem raha, genereerivad enam innovatsiooni.

«Me ei saa enam idufirmadeta, olukord on nende tekkimiseks järjest soodsam ning valitsuste tugi on selgelt kasvanud – Euroopa on õigel teel!» sõnas Florian Schneider.

Jean Gelisseni sõnul on just üldine suhtumine ja ärikliima see, mis on pannud Silicon Valley tootma paljude väikeste ettevõtmiste seas ka selliseid hiiglasi nagu Facebook. «Me ei anna siin Euroopas äridele võimalust läbi kukkuda,» toob ta välja veel ühe põhjuse, miks Euroopa tammub praegu Ameerika ja Korea varjus.

Euroopa komisjoni innovatsioonivoliniku Carlos Moedase hinnangul on Euroopa tugevus just väga kirev kooslus.

Carlos Moedas (Foto: EIT) FOTO: eit

«Meil on võimalik luua meeskondi, kuhu kuuluvad mehed ja naised, eri religioonid, eri riigid, eri mõtteviisid – kõik uuringud näitavad just mitmekesise kooslusega meeskondade edu. Ameerikal tuleb seda kõike importida, mis meil juba olemas on. Küll aga tuleb meil üle saada protektsionismist, mille tingivad eri liikmesriikide seadused, enesekaitse soov.»

Voliniku sõnul on Euroopa majanduse arengu aluseks liikumine rahvuslikult tasandilt üleeuroopalisele ning selle võimaluse ärakasutamine.

«Euroopas elab 500 miljonit inimest, nad paiknevad eri riikides ning ilma Euroopata istuksid nad oma nurkades ja ajaksid suurema, globaalsema väljavaateta oma kitsast asja. Puht matemaatiliselt ei ole võimalik ehitada püramiidile tippu, kui ladumata on alumised kihid,» sõnas Moedas.

Iduettevõtluse suurima eelisena nimetas volinik nende loomuomast lähedust tarbijatele.

«Nad on ise tarbijad, nad lahendavad enda elus ette tulnud probleeme ja laiendavad seda oma meeskonnale ja kõigile sama probleemiga maadlevatele tarbijatele.»

Suurettevõtted selleks kõigeks võimelised pole – nad ei ole ise kasutajad, nad peavad innovatsiooni välja mõtlema kabinetis.

Ajakirjaniku Budapesti visiidi kulud kattis EIT.

Innoveit

  • Budapesti peakorteriga Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituut (EIT) korraldab iga-aastast foorumit Innoveit, kuhu koguneb Euroopa uue põlvkonna äri- ja innovatsiooni koorekiht.
  • Instituudi aastaeelarve on ligi 300 miljonit eurot.
  • Praegu korraldatakse instituuti põhjalikult ümber, sest seda on arvustatud toetusraha jõudmise pärast valdavalt vana Euroopa riikide ettevõtlusesse.
Seotud lood
    18.02.2020 19.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto