Sisukord
Arvamus
Postimees
27.04.2016
Eesti Vene lennuäss: lennunduses on Raivo Susi elu mõte (2) Kohus andis vaidluses baaride öiste müügipiirangute üle õiguse Tallinnale Võimuliit püüab koondada jõude Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Rahakoer tunneb Šveitsi frangid nagu niuhti ära Esikülg 27. aprill Valitsus arutab firmajuhtidele töötuskindlustuse taastamist Vähe vaatajaid, küllaga arvajaid (5) Kriisiõppusel harjutati laste päästmist põlevast haiglast Majandus Euroopa idandab Facebooki ja Samsungi vahele oma hiidusid Mitsubishi on veerand sajandit kütusekulunäitajaid võltsinud Majanduse lühiuudised Pärnu magab maha esimese ristluslaeva täie turiste Väiksemad turismifirmad satuvad löögi alla (1) Välismaa Vene lennuäss: lennunduses on Raivo Susi elu mõte (2) KOHALIK VAADE. NATO Varssavi tippkohtumine Poolale: lootused või soovmõtlemine Hiina plaanib maineparanduskampaaniat Lõuna-Hiina mere saarte sõjaline kasutamine põhjustab rahvusvahelist pahameelt Makedoonia «värviline revolutsioon» Süüdistus: briti meedia levitab Vene propagandat (4) Arvamus Sergei Metlev: peatagem hullunud karistusprinter (3) Ivar Raig: kuidas valida presidenti? (2) Kadri Hansalu: ega tulevik taeva jää (1) Lugejate kirjad Postimees 1996. aastal: president Lennart Meri eiras seadust Juhtkiri: munitsipaal-Bollywood Erkki Bahovski: miks teatas USA, et NATO lähiaastatel ei laiene? (1) Kultuur Jutuvestja, võlur ja poeet See oli nagu üks teine maailm Demokraatia õppetunnid ühisköögis Zemani puhul saab ka näiliselt võimatu võimalikuks Kultuuri lühiuudiseid Sport Spordi lühiuudised Enesekriitiline Sõber: tuleb endale peeglist otsa vaadata Eesti parim judoka alaliidu toetusesse ei usu (2) Enesekindlus: kust seda saab? Tarbija Pesupulbri söömine võinuks beebile lõppeda traagiliselt (3) AK Kultuuri lühiuudiseid Tartu Linn palkas firma Raadit rookima Päikselised laulud soojendasid vihmast pidu Palavik, väsimus, köha – kas vähk? (2) Pargi sauna tagant tõusid ehmatavad leegid Vana hea karikatuur kogub näitusel elujõudu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: munitsipaal-Bollywood

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Maailm teab mitut näidet, kui näitlejast on saanud poliitik. Esmajoones meenuvad muidugi kaks endist Hollywoodi näitlejat, Arnold Schwarzenegger ja Ronald Reagan, kes jõudsid kaugele ka suures poliitikas. Vastupidiseid näiteid on raske leida, ehkki  telesarjas ülesastumisega on hakkama saanud näiteks legendaarne Briti peaminister Margaret Thatcher, mängides oma lemmiksarjas «Jah, härra minister» omakirjutatud sketšis iseennast.

23. aprillil linastus Tallinna TVs juba ette palju kõneainet pakkunud seriaali «Savisaare protsess» esimene osa, mis räägib ametist kõrvaldatud Tallinna linnapea Edgar Savisaare kriminaaluurimisest ning milles peaosa ehk iseennast kehastab Savisaar ise.

Seriaali mõte on näidata  Edgar Savisaarele osaks saavaid kannatusi, mida põhjustab süütule vanale ja haigele mehele poliitiliselt kallutatud õiguskaitseorganite pahatahtlikkus. Sarja teostuslik ja kunstiline pool, aga ka Edgar Savisaare näitlejatöö on tagantjärele asjatundjatelt saanud kriitilise hinnangu. Võib öelda, et tol õhtul hääletasid puldinupuga munitsipaal-Bollywoodi vastu ka telerivaatajad, kuna TNS Emori andmetel vaatas sarja esimest osa üle Eestimaa kõigest 13 000 inimest.

Vaevalt aitab see telelavastus saavutada ka oma tegijate ja tellijate algset eesmärki asetada endise linnapea pähe märtri okaskroon. Pigem tekitab see ühes kogu oma groteskselt mõjuva veidrusega vastupidise efekti, jätkates ühe viimase kolme aastakümne silmapaistvaima Eesti poliitiku marginaliseerumisprotsessi.

Palju on räägitud Edgar Savisaare ja Keskerakonna sõprusest Venemaa poliitikutega ning võimuparteiga Ühtne Venemaa. Kogu selle telesarja idee sobiks pigem Venemaale, kus president Vladimir Putin mängib viimastel aastatel propagandafilmides iseennast. Loomulikult ületab nii nende filmide tehniline teostus ja tase kui ka efekt sihtrühmale Tallinna TV vändatud sarja oma tohutult. Putini filmide ja Savisaare telesarja näol pole tegemist ei kunsti ega meelelahutusega, vaid puhtakujulise propagandaga ehk sooviga esitada omaenda nägemust toimuvast ainuõigena ning nõrgestada ja kompromiteerida oma vastaseid. Oluline ja põhimõtteline erinevus seisneb paraku selles, et poliitiline propaganda, mis sobiks autoritaarsesse riiki, nagu Putini Venemaa, tuleb järjekordselt kinni maksta demokraatliku Eesti pealinna Tallinna maksumaksjatel.

Vaba konkurentsi tingimustes oleks munitsipaalmeedia sildi all töötavatel munitsipaalpropagandakanalitel tulnud juba ammu pillid kotti panna ning nende töötajad leidnud end töötukassa ukse taga. Paraku vohab see anomaalia linna eelarve toel edasi, võttes maksumaksjale aina kallimaid vorme, nagu võib öelda kõnealuse telesarja näitel.

Seotud lood
26.04.2016 28.04.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto