Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: kas tüli valitsuses on tõsine?

Kõigest mõne päeva eest ei jõudnud ministrid ära kiita, kui toredas eelarvestrateegias nad kokku leppisid. Üleeile õhtul peeti aga taas maha väga terav kabinetiistung. Juba peaaegu aasta aega tekitab tüli erakoolide rahastamine.

Kas tüli on tõsine? Kui jutuks tuleb juba seaduse muutmine valitsuse usaldushääletuse abil, siis on asi kahtlemata tõsine. See tähendab ju ultimaatumit: kui riigikogus poolthääli kokku ei saada, siis läheb valitsus laiali.

Tülide lahendamine sedasorti ultimaatumite abil on mõistagi üks võimalus asju ajada, kui kuidagi teisiti kokkuleppele ei jõuta. Kas selline viis valitsuskoalitsiooni juhtida on hea või halb, on vaieldav.

Endine peaminister Andres Tarand on korduvalt ja erinevates seostes just sedasorti lähenemist soovitanudki. Näiteks ütles ta ühes intervjuus Postimehele: «Minu meelest peaks kogu aeg seda rakendama, et senikaua kui peaminister valitsust juhib, on tal otsustavam sõna kui partei tagatubadel. Niipea kui see ei meeldi, siis peaminister ise ütleb, et aitab, härrased, läheme laiali.» (PM 28.09.2014) Teised leiavad jällegi, et ultimatiivsus otsuste langetamise nimel murendab kokkuleppekultuuri ja poliitilist kultuuri üldisemalt.

Irooniline on seegi, et peaminister Taavi Rõivas on Eesti avalikkusele pikalt ja laialt jutlustanud, et rusikaga lauale löömise pooldajad ei teadvat midagi sellest, kuidas tänapäeval poliitikat tehakse ja tegema peabki. Nüüd paistab, et elu ise näitab ka Rõivasele, et aeg-ajalt on «vanamoodne» ultimatiivsus poliitika tööriistakastis täiesti omal kohal.

Kui aga nii juba tehakse, siis ei tasu rääkida muinasjutte imeliselt õitsvast koostöötahtest koalitsiooni osapoolte vahel ja ei tasu mängida solvunut, kui kõrvalseisjad räägivad valitsuskoalitsioonist kui sundabielust.

Erakoolide rahastamise suhtes on teravalt eri positsioonidel IRL ja Reformierakond. Küsimus on vägagi põhimõtteline. Näiteks õiguskantsler Ülle Madise kirjutas Postimehes ilmunud essees: «Vaikselt, ent vääramatult näitab kurss tasulise hariduse ja sellest tingitud kihistumise suunda.» (PM AK 20.02) Akadeemik Jüri Allik kirjutas nii: «Kui me tahame, et järgmine Eesti suur idee oleks ühiskonna suurem kihistumine, siis võib muidugi erakooliseaduse § 22 muutmata jätta.» (PM 4.04)

IRL ja erakoolide eestseisjad räägivad aga sellest, et riik peab toetama eraalgatust ja õhinapõhisust hariduses. Kohati jääb mulje, justkui oleks kellelgi kavas erakoolid Eestis ära keelata. Niisugust kava ju kusagil pole. Küsimus on maksumaksja panuse eesmärgipärases kasutamises, nii et erakoolid ei saaks põhjendamatut eelist ning tasuta hariduse andmise kohustusega riigil ja omavalitsusel oleks õigus otsustada, kas ja kui palju nad erakoolide hoonete ülevalpidamist toetavad.

29.04.2016 02.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto