Sisukord
Arvamus
Postimees
30.04.2016
Eesti Kõva koorega Maasikas Mälumäng Medalimees kõige kiuste Horoskoop Male Albaanlaste tavaõigus sunnib perekonna au taastama verd valades Dilbert Toonekurepaar punus pesa katlamaja suitseva korstna otsa Meri õgib Kakumäe poolsaart (5) Eesti lühiuudised Tallede sündimise kõrgaeg Tagakülg Linter kummitab jälle (26) Kosovlane põgenes vendeta eest Eestisse (13) Aktsioon võiks ühiskonna lepitada (9) Palju õnne Majandus Ohtlik ehituskivi (1) Superkondensaatorite looja liigub käsitöölt masstootmisele Kahtlased elektrijuhtmed teevad uusehitised tuleohtlikuks (2) Majanduse lühiuudised Kritseldusest tuumajaama A4-paberile sündisid kõrgtehnoloogilised nutipoid Välismaa Moskva kaaperdas siberlaste südamest tulnud «Surematu polgu» (5) Kõva koorega Maasikas Pool sajandit vaba liikumist sai lõpu Linter kummitab jälle (26) Trumpi välispoliitika: elagu Ameerika ja elagu Putin (12) Taani-Rootsi piirikontroll tekitab kohalikes ebakindlust Arvamus Plahvatav pastakas Andres Reimer: ehitusjärelevalve vajab kolakat Ohtlik ehituskivi (1) Viivi Luik: allaheitmise talumatu kergus (6) Juhtkiri: kas tüli valitsuses on tõsine? (1) Kõva koorega Maasikas Postimees 1991. aastal: Soome toll kavatseb kõik viinad ära võtta Medalimees kõige kiuste Peeter Langovitsi tagasivaade: töörahva püha 100 Päeva karikatuur Heidi Reinson: 176 491 e-valijat eksisid. Nagu tavaliselt (28) Kultuur Psühhedeelne rulataja sõidab kõigel ja kõigega Luulehetk – hetk luules Aeg annab tüdimust Lagunemise esteetika Kohtumine autoriga Nädala plaat. Uni ees, nägu järel Literatuursed õukonnaintriigid Aja auk. Kenderil oli õigus Sport Medalimees kõige kiuste 80-aastane spordimees on läbinud üle 200 triatloni Rakvere sõit Ameerika mägedel lõppes pronksiselt Vigastused segavad soosikuid, kuid üllatusi pole oodata NBAs ei saa vigastustest üle ega ümber Tallinn Meri õgib Kakumäe poolsaart (5) AK Kohtumine autoriga Viivi Luik: allaheitmise talumatu kergus (6) Urmas Paet ärkas talveunest Nädala plaat. Uni ees, nägu järel Mängu juhib Siim Kallas Küsimused lollide klubile Teeme rahval tuju paremaks Poliitilised suudlused: Brežnevi «troinoist» Obama ja Merkelini Aja auk. Kenderil oli õigus Arter Kaasana Kadriorgu (1) Kuni eksisteerivad superkangelased, on sõda vältimatu Õige toit annab kehale löögivalmiduse Selg ees 100 km – Võhandu maraton 2016 Marko Reikop: saame kokku* Vanast maamajast saab toreda suvila vaid visa hing Indiaanipealik, kes ihkas Kuule (2) Fabrik – Kalamaja hästi hoitud aare Trendihoiatus: stressis teksa! Kolks ja kolks ehk Pimetennis Ärge jookske end sandiks! (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kas tüli valitsuses on tõsine?

2 min lugemist

Kõigest mõne päeva eest ei jõudnud ministrid ära kiita, kui toredas eelarvestrateegias nad kokku leppisid. Üleeile õhtul peeti aga taas maha väga terav kabinetiistung. Juba peaaegu aasta aega tekitab tüli erakoolide rahastamine.

Kas tüli on tõsine? Kui jutuks tuleb juba seaduse muutmine valitsuse usaldushääletuse abil, siis on asi kahtlemata tõsine. See tähendab ju ultimaatumit: kui riigikogus poolthääli kokku ei saada, siis läheb valitsus laiali.

Tülide lahendamine sedasorti ultimaatumite abil on mõistagi üks võimalus asju ajada, kui kuidagi teisiti kokkuleppele ei jõuta. Kas selline viis valitsuskoalitsiooni juhtida on hea või halb, on vaieldav.

Endine peaminister Andres Tarand on korduvalt ja erinevates seostes just sedasorti lähenemist soovitanudki. Näiteks ütles ta ühes intervjuus Postimehele: «Minu meelest peaks kogu aeg seda rakendama, et senikaua kui peaminister valitsust juhib, on tal otsustavam sõna kui partei tagatubadel. Niipea kui see ei meeldi, siis peaminister ise ütleb, et aitab, härrased, läheme laiali.» (PM 28.09.2014) Teised leiavad jällegi, et ultimatiivsus otsuste langetamise nimel murendab kokkuleppekultuuri ja poliitilist kultuuri üldisemalt.

Irooniline on seegi, et peaminister Taavi Rõivas on Eesti avalikkusele pikalt ja laialt jutlustanud, et rusikaga lauale löömise pooldajad ei teadvat midagi sellest, kuidas tänapäeval poliitikat tehakse ja tegema peabki. Nüüd paistab, et elu ise näitab ka Rõivasele, et aeg-ajalt on «vanamoodne» ultimatiivsus poliitika tööriistakastis täiesti omal kohal.

Kui aga nii juba tehakse, siis ei tasu rääkida muinasjutte imeliselt õitsvast koostöötahtest koalitsiooni osapoolte vahel ja ei tasu mängida solvunut, kui kõrvalseisjad räägivad valitsuskoalitsioonist kui sundabielust.

Erakoolide rahastamise suhtes on teravalt eri positsioonidel IRL ja Reformierakond. Küsimus on vägagi põhimõtteline. Näiteks õiguskantsler Ülle Madise kirjutas Postimehes ilmunud essees: «Vaikselt, ent vääramatult näitab kurss tasulise hariduse ja sellest tingitud kihistumise suunda.» (PM AK 20.02) Akadeemik Jüri Allik kirjutas nii: «Kui me tahame, et järgmine Eesti suur idee oleks ühiskonna suurem kihistumine, siis võib muidugi erakooliseaduse § 22 muutmata jätta.» (PM 4.04)

IRL ja erakoolide eestseisjad räägivad aga sellest, et riik peab toetama eraalgatust ja õhinapõhisust hariduses. Kohati jääb mulje, justkui oleks kellelgi kavas erakoolid Eestis ära keelata. Niisugust kava ju kusagil pole. Küsimus on maksumaksja panuse eesmärgipärases kasutamises, nii et erakoolid ei saaks põhjendamatut eelist ning tasuta hariduse andmise kohustusega riigil ja omavalitsusel oleks õigus otsustada, kas ja kui palju nad erakoolide hoonete ülevalpidamist toetavad.

Seotud lood
    29.04.2016 02.05.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto