Sisukord
Arvamus
Postimees
02.05.2016
Eesti Male Palju õnne Mälumäng Dilbert Horoskoop Tere tulemast Brüsseli kommipoodi! Nõmmele istutati Eesti Vabariigi juubeli auks tammik Esikülg 2. mail Tagakülg Uus president on Reformierakonna ja Keskerakonna lõhnaga (11) Legaalselt illegaal ehk päev kodutu aafriklase elus Politseiamet: mehed pole aidanud kaasa oma isiku tuvastamisele Emajõel võtsid mõõtu iseehitatud lannumasinad NATO toob Balti riikidesse ja Poolasse vägesid juurde Aasta parima loodusfoto pildistas Erik Mandre Katkend raamatust: miks Kallas kaks aastat tagasi peaministrikohast loobus? (15) Majandus Tiiu lasti Türgi laevatehases vette Torud lähevad katki riigikorrast olenemata Panama eksperdid soovitavad puhastada finantssüsteemi Argentinas protestiti koondamiste vastu Saksa valitsus ja avaliku sektori töötajad lahendasid palgavaidluse Majanduse lühiuudised Apple’i turuväärtus kahanes nädalaga tublisti Kriisis Venezuela ihkab uut valitsust Pool pensionivarast Eestisse on ebarealistlik plaan (1) Välismaa Argentinas protestiti koondamiste vastu Saksa valitsus ja avaliku sektori töötajad lahendasid palgavaidluse Panama eksperdid soovitavad puhastada finantssüsteemi Raviperiood Rumeenias Tere tulemast Brüsseli kommipoodi! Välismaa lühiuudised Brüsseli lennujaam meenutas purgatooriumi Venemaa presidendi mehed võitlevad Putini tähelepanu eest Idakristlased tähistasid ülestõusmispüha Kriisis Venezuela ihkab uut valitsust Arvamus Rein Taagepera: tulevase presidendi elulugu Jaano Vink: kas kõige vastupidavamad on pabermajad?! (2) Kerstin Meresma: Süüria või Liibüa, lõpetage paanika (26) Vastukaja: Eesti kapital – kas tõesti ainult ajupesu? Postimees 1995. aastal: Eesti sinikiivrid saabusid Horvaatiast puhkusele Juhtkiri: Venemaa hullu mängu tulemus Raul Eamets ja Tanel Paas: Eesti kõige lasterikkamaks riigiks Euroopas? (49) Kultuur Kelmikas katastroof ja sukeldumine süvateadvusse Messist paisus müstiliselt suur kirjanduspidu Sport Rosberg jäi ka Venemaal löömatuks Spordi lühiuudised Jaanimaa: vahepeal oli tunne, et ei suuda seda mängu vaadata Viiekordse X-mängude võitja edu valem: pea tuleb hoida külmana Eesti uus peatreener tekitas soomlastes elevust Pärnu musta mure taeva all Video ja fotod: USA imeaerud Viljandi järvel – asjast võib asja saada (1) Tallinn Harley austajad avasid ametlikult motohooaja Nõmmele istutati Eesti Vabariigi juubeli auks tammik Pealinn sai uue bussiliini Tarbija Virtuaalne tootlus ja tegelik elu – kuidas ma Bondora kaudu investeerisin (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Venemaa hullu mängu tulemus

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Ajaleht Wall Street Journal kirjutas 29. aprillil viitega Ühendriikide asekaitseministrile Robert Workile, et NATO tugevdab vastusena Venemaa agressiivsusele oma kohalolekut Baltimaades ja Poolas nelja pataljoni ehk 4000-mehelise väekontingendiga. Seda on endiselt vähe, kui võrrelda näiteks Vene lääne sõjaväeringkonna suurusega, milles on kuni 350 000 meest, või ligi 100 000 sõjaväelasega, kes on osalenud eri sõjaväeõppustel, mida Venemaa on viimastel aastatel oma läänepiiridel korraldanud. Ent palju olulisem on sõnum, mis sellega Kremlile on saadetud.

Esimest korda alates NATO laienemisest Ida-Euroopasse on asutud ette võtma samme likvideerimaks siinsel nn idatiival eksisteerinud «jõuvaakumit» ehk olukorda, kus jõuvahekord on lootusetult alliansi kahjuks. Väga oluline on ka see, et täiendavad väeüksused ei tule ainult Ameerika Ühendriikidelt, vaid ühe pataljoni on nõustunud peale ameeriklaste traditsiooniliste liitlaste brittide panustama Mandri-Euroopa juhtriik Saksamaa, kes on seni olnud NATO kohaloleku kasvatamise suhtes Baltimaades pigem skeptiline.

Nüüdseks on aga Saksamaa hinnanud Venemaa-poliitikat oluliselt ringi, kuna enam-vähem samal ajal uudistega Bundeswehri üksuse paigutamisest NATO kaitsetule idatiivale oli teine oluline uudis liidukantsler Angela Merkeli pressiesindaja vahendatud avaldus, et G8 formaat on lõplikult surnud ja maha maetud ning Venemaa pole sobiv selle prestiižse maailma suurte ja vägevate klubi tegevuses tulevikus kaasa lööma. Venemaa välisministeeriumist teatati seepeale, et Venemaa ei tahagi selle tööst osa võtta, mis on väheusutav, arvestades, millise vaimustusega afišeerisid poliitikud vene meedias 1990. aastate lõpul ja 2000. aastatel kutset juhtivate tööstusriikide ühendusse.

Tegelikult on need kõik Vladimir Putini juhitava Venemaa viimaste aastate agressiivse ja ebaadekvaatse välispoliitika kibedad viljad, sest kuni Ukraina-vastase agressioonini käsitleti Venemaad ja tema presidenti läänes strateegilise partnerina ning vägede paigutamine Poolasse ja Baltimaadesse polnud päevakorras ei Washingtonis, Londonis ega Berliinis.

Venemaa agressiivsus ning provokatiivne käitumine on tekitanud pineva olukorra ning on terve hulk piirkondi, kus käib NATO riikide või nende liitlaste ja Venemaa otsene vastasseis. Üks käimasoleva uue külma sõja rindejoon on paraku Baltimaad ja Läänemeri, mida Venemaa juhid käsitlevad oma sisemerena. Selliseid punkte on maailmakaardil veel, näiteks viimastel päevadel on pidevalt tulnud Süüriast teateid, et Venemaa toetatud šiiitide ühisrinne on relvarahust hoolimata alustanud taas sealse suurima linna Aleppo vaippommitamist. Väga pahaendeliselt hõõguvad endiselt ka konfliktikolded Mägi-Karabahhis ja Ida-Ukrainas.

Seotud lood
30.04.2016 03.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto