Sisukord
Arvamus
Postimees
02.05.2016
Eesti Male Palju õnne Mälumäng Dilbert Horoskoop Tere tulemast Brüsseli kommipoodi! Nõmmele istutati Eesti Vabariigi juubeli auks tammik Esikülg 2. mail Tagakülg Uus president on Reformierakonna ja Keskerakonna lõhnaga (11) Legaalselt illegaal ehk päev kodutu aafriklase elus Politseiamet: mehed pole aidanud kaasa oma isiku tuvastamisele Emajõel võtsid mõõtu iseehitatud lannumasinad NATO toob Balti riikidesse ja Poolasse vägesid juurde Aasta parima loodusfoto pildistas Erik Mandre Katkend raamatust: miks Kallas kaks aastat tagasi peaministrikohast loobus? (15) Majandus Tiiu lasti Türgi laevatehases vette Torud lähevad katki riigikorrast olenemata Panama eksperdid soovitavad puhastada finantssüsteemi Argentinas protestiti koondamiste vastu Saksa valitsus ja avaliku sektori töötajad lahendasid palgavaidluse Majanduse lühiuudised Apple’i turuväärtus kahanes nädalaga tublisti Kriisis Venezuela ihkab uut valitsust Pool pensionivarast Eestisse on ebarealistlik plaan (1) Välismaa Argentinas protestiti koondamiste vastu Saksa valitsus ja avaliku sektori töötajad lahendasid palgavaidluse Panama eksperdid soovitavad puhastada finantssüsteemi Raviperiood Rumeenias Tere tulemast Brüsseli kommipoodi! Välismaa lühiuudised Brüsseli lennujaam meenutas purgatooriumi Venemaa presidendi mehed võitlevad Putini tähelepanu eest Idakristlased tähistasid ülestõusmispüha Kriisis Venezuela ihkab uut valitsust Arvamus Rein Taagepera: tulevase presidendi elulugu Jaano Vink: kas kõige vastupidavamad on pabermajad?! (2) Kerstin Meresma: Süüria või Liibüa, lõpetage paanika (26) Vastukaja: Eesti kapital – kas tõesti ainult ajupesu? Postimees 1995. aastal: Eesti sinikiivrid saabusid Horvaatiast puhkusele Juhtkiri: Venemaa hullu mängu tulemus Raul Eamets ja Tanel Paas: Eesti kõige lasterikkamaks riigiks Euroopas? (49) Kultuur Kelmikas katastroof ja sukeldumine süvateadvusse Messist paisus müstiliselt suur kirjanduspidu Sport Rosberg jäi ka Venemaal löömatuks Spordi lühiuudised Jaanimaa: vahepeal oli tunne, et ei suuda seda mängu vaadata Viiekordse X-mängude võitja edu valem: pea tuleb hoida külmana Eesti uus peatreener tekitas soomlastes elevust Pärnu musta mure taeva all Video ja fotod: USA imeaerud Viljandi järvel – asjast võib asja saada (1) Tallinn Harley austajad avasid ametlikult motohooaja Nõmmele istutati Eesti Vabariigi juubeli auks tammik Pealinn sai uue bussiliini Tarbija Virtuaalne tootlus ja tegelik elu – kuidas ma Bondora kaudu investeerisin (1) Tartu Messist paisus müstiliselt suur kirjanduspidu Juhtkiri: tudengipäevad läbi, elagu tudengid! Ideaalse kooli otsinguil Pirogovi platsil hakkavad kõlama pargikontserdid (1) Multitalentide detektiivitöö musta kastiga Ülejõe rahvas plaanib ohvitseride parki peenrad teha Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Raul Eamets ja Tanel Paas: Eesti kõige lasterikkamaks riigiks Euroopas?

4 min lugemist
Raul Eamets FOTO: Kristjan Teedema / Postimees

Eesti tõstmisest Iirimaa ja Prantsusmaa kõrvale, kuid mitte jõukuse, vaid sündimuse poolest, võiks saada järgmiste riigikogu valimiste edukaim loosung, kirjutavad Raul Eamets ja Tanel Paas.

Tellijale

Mõte, et kolmandate laste sündimist saab kiirendada, paneb paljude sotsiaalteadlaste pulsi kiiremini lööma ja standardvastus on, et raha eest ei hakka keegi rohkem sünnitama ja siin ei ole midagi arutada. Üldse tundub raha eest sünnitamisest rääkimine ebaeetiline.

Hoolimata aga nendest hoiakutest, uuris rühm entusiaste seda teemat küsitlusuuringutega. Asja eestvedaja oli MTÜ Eesti Sündimusuuringud, kelle tegevuse ajendiks on olnud Eesti demograafiline olukord. Statistikaameti 2014. aasta rahvastikuprognoosi järgi väheneb 30 aasta jooksul Eesti rahvaarv 125 000 inimese võrra ning 65-aastaste ja vanemate osakaal, mis praegu on 18 protsenti, tõuseb 2040. aastaks 27,6 protsendini. Negatiivsete demograafiliste suundumuste valguses saigi eraisikute initsiatiivil 2013. aastal alguse MTÜ tegevus, mille eesmärk on olnud perepoliitika kaudu rahvastikuarengut mõjutada.

Eesti perepoliitika nõuab kiireid muudatusi, kuna rahvastikuandmete põhjal on veel kuni kümme aastat kolmanda lapse saamise eas kõige suuremad grupid, kus on vahemikus 8000 – 10 000 naist. See on kui «demograafiline aken», mille potentsiaali tuleks maksimaalselt ära kasutada, et vältida «demograafilise vetsupoti» stsenaariumi.

2013. aastal tehti Eesti Sündimusuuringud MTÜ tellimusel esimene küsitlusuuring, mille raames küsitleti silmast silma intervjuudes 504 kahe lapse ema ja 260 isa. 2014. aastal küsiti samu küsimusi veel ühe lapse emadelt ja isadelt ning 2015. aastal kolme lapsega emadelt. 2013. aastast saati on küsitletud kokku 2024 lapsevanemat ning eesmärk on olnud uurida, kas suurema rahalise toetuse mõjul sünniks rohkem kolmandaid lapsi.

Perede majanduslikku olukorda mõjutavaid meetmeid on palju: need varieeruvad eri teenustest (nt lastehoid), maksusoodustustest jne kuni lastega kaasnevate kulude hüvitamiseni (nt rahalised otsetoetused). Meie keskendume oma uuringutes rahalistele toetustele. See ei tähenda, et ülejäänud meetmed ei oleks olulised, kuid uuringutulemused viitavad, et märkimisväärselt suuremad otsetoetused võiks sündimusnäitajatele mõju avaldada.

Kui vaadata akadeemilist kirjandust, siis on paljud uurijad väitnud, et otsetoetuste ning sündimuskäitumise vahel ei ole otsest mõju. Samas jääb otsetoetuste kritiseerijatel tähelepanuta pisisasi, et vähemalt Euroopa riikides, mis on tuntud suhteliselt helde sotsiaalkindlustuse süsteemi poolest, panustatakse lastega kaasnevate rahaliste kulude hüvitamiseks nii vähe, keskmiselt 3–6 protsenti, et need saavadki olla vaid piiratud mõjuga.

Aluse ootuseks, et tõhusam perepoliitika võiks soodustada kolmandaid sünde, annavad Eesti emade väärtushinnangud. Meie uuringute tulemuste põhjal on ühe lapsega emade ideaal Eestis keskmiselt 2,06 last, kahe lapsega 2,62 ning kolme lapsega 3,25 last naise kohta. Lisaks on enamik Eesti naisi näiteks nõus, et emaks olemine on naise elus kõige tähtsam roll. Kui naised ei väärtusta lapsi ega pereelu, siis tõenäoliselt on lastega seonduvate kulutuste kompenseerimisest vähe kasu. Väärtushinnangud on selge näide, et suuremad toetused alates kolmandast lapsest ei tähenda «laste ostmist», vaid märkimisväärne lisatoetus võimaldaks paljudel peredel täita oma unistus.

30.04.2016 03.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto